kasutajanimeks anonymous. Salasõna e. password: sisesta vastava küsimuse puhul oma meiliaadress. 7.6. Interneti uudisegrupid Õieti on Interneti uudisegruppidel uudistega vähe pistmist, samas loovad need unikaalse võimaluse osaleda avalikes diskussioonides ja debattides. Osalejad kirjutavad E-postitaolise kirja, mida näevad kõik uudisegrupi lugejad, kes võivad kirjale vastata nii avalikult kui ka eraviisliselt, et sel moel vestlust arendada. Nii on uudisegrupid kasvanudki erialaringideks, milles paljude arvates seisnebki Interneti võlu. Usenet uudisegruppide võrk. Usenetiks nimetatakse suurimat uudisegruppide kogumikku, mis levib uudiseserverite nime all tuntud arvutite kaudu. Serverid vahetavad pidevalt informatsiooni, mistõttu kasutajani jõuavad alati värskemad kirjad. Usenet ei ole tegelikult osa Internetist, samas levitab enamik Interneti saite selle sõnumeid. Useneti uudisegruppe
Lisaks ka kaks kutsekodade tegelast (Oskar Koplus, Johan Post). Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat PS-st või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase PS väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks PS ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue PS eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu PS lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas PS poolt. Piip teatas, et tema ei hääleta, tammer jäi erapooletuks, Koplus,
Tol hektel valitsus ei omanud piisavalt suurt autoriteeti ja asja hakati ajam avalikkuse eest peidetult. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat põhiseadust või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase põhiseaduse väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks põhiseaduse ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue põhiseadus eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? – ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu põhiseadus lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas põhiseaduse poolt.
annaabi.ee 
