Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus üsna levinud ja seda kasutati eraviisilises asjaajamises. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. 2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni. Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga
Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus üsna levinud ja seda kasutati eraviisilises asjaajamises. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. 2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni. Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga
Õpilased pärinesid enamasti, kuid mitte alati, jõukamatest perekondadest. Kirjatarkusele lisaks õppisid nad ka matemaatikat ja Mesopotaamia kirjanduse tähtteoseid. Haridus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha edukat karjääri preesterkonnas või riigi teenistuses. Kuigi enamus mesopotaamlasi jäid kirjaoskamatuks, on meil tõendeid, et ühiskonna kõrgemates ja võibolla ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus küllalt levinud ja kirja kasutati ka igapäevases eraviisilises asjaajamises. Mesopotaamias sai kirjatarkus osaks märksa laiemale osale elanikkonnast, kui Egiptuses. Teadus Mesopotaamias, nagu Egiptuseski, oli teadus praktiliselt tarvilike teadmiste ja võtete kogumisega. Siiski võib Mesopotaamias näha teadmiste hankimist ka huvist teadmise enda vastu. Mesopotaamia õpetlased (enamus neist võrsus preestrite hulgast) pöörasid suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja kirjalikule ülestähendamisele. Nii