Linna valitses raad. Keskaegses linnas elamine nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet, kuna pidi elama pead-jalad koos, kuna enamikud keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Keskajal olid maalikunstis olulisel kohal seinamaalid, ehituskuntsis oli tänu feodaalsele killustatusele palju mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. Vasallide peamiseks eesmärgiks oli oma laenuks saadud valduste muutmine enda omandiks, eravalduseks. Vasalkondade tekkele rajasid teed Taani vasallid Harju-Virus. Peale teede rajamist tekkis vasallidel oma organisatsioon. Keskajal valitsesid Eestit mitmed võõrvõimud. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile. Enamasti toimusid maapäevad Valgas, vahel ka Volmaris. Maapäevadel oli esindatud neli osapoolt: Riia piiskop koos teiste piiskoppidega , ordu , vasallkonnad ja linnad
1794-1814 kuulus Belgia Prantsusmaale. Kodanliku revolutsiooni tulemusena kuulutati 18. XI 1830 välja iseseisev Belgia riik, suurriikide 1831. aasta Londoni konverentsil kuulutati see neutraalseks. Pärast iseseisvumist elavnes majanduselu jõudsasti. Belgia tõusis arenenumate kapitaalsete riikide hulka. Leopold III algatusel osales riik koloniaalekspansioonis ning 1885 kuulutati Kongo Belgia kuninga eravalduseks ning 1908- 1960 oli see Belgia asumaa. Sisepoliitikas hoidis I maailmasõjani meeli elevil võitlus ilmaliku koolihariduse ja üldise valimisõiguse kehtestamise eest (mehed said valimisõiguse 1893, naised alles 1948), võimul olid vaheldumisi Liberaalne Partei ja Katoliiklik Partei. Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 6
poolakatele ja leedulastele. Tavaliselt vasallilääniõiguse alusel. Teada, et järgnev periood poola võimu lõpuni tehakse 150 läänistust. ¾ eramaavaldustest oli poolakate ja leedukate käes. Riik mitte ei andud osaliselt erakätesse, vaid hakkas oma maid ka ise välja rentima. Inim peab teatud osa sissetulekust maksma riigile, ülejäänud jäks temale. Stavrostid hakkasid ka oma maid välja rentima. Jürgen Fahrenspohh sai 1585a Karksi oma eravalduseks. Kui suur see valdus täpsemalt oli ei teata, kuid ta käes oli 500 tp, mis oli teiste eramaavaldustega võrreldes märkimisväärne. Antsla mõisa saajal oli 182 tp, teistel vähem. Hiljem kogu maa rootsi käsutuses, poolakad lahkuvad. See, mis rootslastele sülle kukub on riigimaavaldus+ ¾ mis on poolakate ja leedukate käes. Gustav II Adolf ühtlasi ei tunnista ka ühtegi eravaldust. Tp oodatakse nii riigi kui ka eramaadel teotöö tegemist Iga talu pidi aastas saatma mõisa
annaabi.ee 
