Teeninduseeskiri 1. Üldsätted 1.1. Käesolev teeninduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561) paragrahvi 11 lõike 3 alusel üldnõuded teenuste müümisel tarbijale. 1.2. Eeskiri reguleerib tarbija eravajaduseks tema tellimuse alusel teenuse müüja poolt tasulise olmeteenusena kokkulepitud töö tegemist, teatud vallasasja valmistamist, selle parandamist, hooldamist või valdusse andmist ja võtmist. Teenuse müüja on isik, kelle majandustegevuseks on teenuse pakkumine ja müük tarbijale. Teenus on tarbija tellimuse täitmisega seotud tasuline tegevus või selle tulem. 1.3. Teenuse müüja tegevus on lubatud, kui tal on kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud tegutsemisluba (teenindusluba,
valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 365. Kes on tarbija? füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks 366. Millised on tarbija põhiõigused? Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste
rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja - füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb või pakub kaupa või teenust tarbijale; 3) garantii - müüja kohustus kauba või teenuse puudus tasuta kõrvaldada, puudusega kaup vahetada või hüvitada kauba või teenuse maksumus ning tekkinud lisakulud; 4) kohustuslik nõue - kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms. kohta õigusaktiga
nagu tuleneb lepingust või lepingu lisadest või kaup ei ole see kaup, mille ostja on tellinud. 14. Milleks on vajalik üleandmis-vastuvõtu akt? Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kasutatakse juhul, kui soovitakse üle anda poolte kokkuleppe alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid. 15. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks. 16. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt mittetegemise jätmisest tuleneva kahju eest. 17. Töövõtuleping – mõiste. Leping, millega üks pool kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või teenuse osutamisega saavutama mingi muu tulemuse ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu 18. Millised on töövõtulepingu põhilised erinevused müügilepingust? ESSEE
kokkuleppe (nt töövõtulepingu) alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid (nt töö käigus koostatud dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Akti sobib kasutada ka juhul, kui töid antakse üle osade kaupa 16. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks 17. Kinkelepingust taganemise alused ja võimalused. 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (ka pärast) 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja
annaabi.ee 
