Haldusõiguse määratlemiseks on 2 meetodit: 9 Negatiivne e välistav meetod haldusõigus on see osa avalikust õigusest, mis ei kujuta endast riigi-, konstitutsiooni- ega protsessiõigust. Ülejäänud õigusnormid kuuluvad haldusõigusesse. Haldusõigus reguleerib riigi ja haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist ning tema suhet kodanikega, ei reguleeri erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigivõimu volituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust e ettevõtlust. Nt 1. K. Gönig on määratlenud haldus õigust, kui avalikku õigust, mis pole riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigus. 2. G. Braibant arvab, et pole võimalik defineerida positiivselt Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja
määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. Näiteks prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: - On haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikutevahelisi suhteid; - Riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president jne). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus. - Riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud ettevõtted on haldusõiguslikust kontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Saksa õigusteadlane K
meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid; 2) riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president jne.). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus; 3) riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud ettevõtted on haldusõiguslikust kontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Saksa õigusteadlane K
meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid; 2) riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president jne.). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus; 3) riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud ettevõtted on haldusõiguslikust kontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Saksa õigusteadlane K
annaabi.ee 
