Ruche". Ent ka seal, koos eesti kolleegidega, elas Koort endiselt äärmiselt viletsates majanduslikes tingimutes. Tema materjaalne olukord paranes alles pärast reisi kodumaale 1908. aastal, mil ta sai mõningaid tellimusi ning mil ta esines edukalt Pariisi ja kodumaa kunstinäitustel. Sel ajal saavutas ta loominguks vajaliku enesekindluse ning usu oma võimetesse. Pariisis õppis Koort 1908. aastani Pariisi Kunstiakadeemias Ecole des Beaux-Arts'is, hiljem täiendas ta ennast mitmes erastuudios. Skulptuuris sai tema juhendajaks akadeemik A. Mercie, maalimist õppis ta J. Adleri, R. Collini, F. M. H. Lucasi eraateljeedes. Üsna pea muutus Koorti, nagu kogu noore skulptorite põlvkonna ebajumalaks A. Rodin. Rodin tõi sügava pöörde prantsuse skulptuuri. Koort suutis omaks võtta Rodini kõige väärtuslikumad printsiibid meisterliku modelleerimise, marmor- ja pronksskulptuuride maalilise
Tema enda sõnul oli ta sellise andega nö sündinud ja lehestlugemise arendamiseks väga palju spetsiifilist vaeva ei pidanud nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927. aastal jätkas Lukk klaveriõpinguid Bäthge juhendamisel juba Riia konservatooriumi kaugõppes, mille ta lõpetas 1928. aastal. Teoreetilisi aineid õppis Lukk professor Jazeps Vitolsi käe all.
Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001) Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011) 24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel. Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013) Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged, mu mõtted“ 25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias. Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad, ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett- pantomiimi „Unenägu kujuraiduri töökojas“. 1922 lavastas vene baleriin Viktorina Kriger Estonias L.Delibesi „Coppelia“ ja tantsis ise peaosa. Estonia teatris pani aluse järjekindlatele tantsulavastustele, püsiva balletitrupi formeerimisele ja õpetamisele Rahel Olbrei. 1946 asutati Tallinna Koreograafiakool.
annaabi.ee 
