Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. (5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. 15. Mis on erastamisseaduse järgi erastamise objektid? Kes korraldab erastamist ja millised on erastamise viisid? Erastamise objekt (edaspidi erastatav vara) on: 1) riigi omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993) §-s 507 nimetatud riigile kuuluvad ettevõtted või nende osad (edaspidi riigivara); 2) kohaliku omavalitsusüksuse omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning munitsipaalettevõtted või nende osad (edaspidi munitsipaalvara), kui nimetatud vara on kohalikule omavalitsusele üle antud erastamiskohustusega vastavalt
isikud. Erastamine avaliku enampakkumise korras Avalikul enampakkumisel erastatakse asustamata eluruumi ja eelmise üürniku lahkumisel, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi, kui seda soovivad osta mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt: riigile kuuluvate eluruumide puhul - kelle haldusalas ta on; munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul - juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Alates 1. jaanuarist 2004.a. Ühisesse omandisse kuuluvate elamute puhul, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, seda elamut haldav ettevõtja, asutus või organisatsioon. Nende elamute või neis asuvate eluruumide erastamine toimub ministeeriumi, riikliku ameti või vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani ja teiste omanike nõusolekul. Erastatavate eluruumi hinna määramine Erastatava eluruumi hind määratakse väärtuskoefitsientide abil, kus
Eristada võib: 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosade käive võrreldes mõtteliste osadega on piiratud. Asja reaalosa võib olla võlaõiguse objektiks (nt korter üürilepingu esemeks), mitte aga asjaõigusliku lepingu objektiks. Asja (nt ehitise) reaalosa on asjaõigusliku lepingu objektiks erandjuhtudel: korteriomand, korterihoonestusõigus, erastatav elu- ja mitteeluruum. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa on asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53). Erinormid kinnisasja (TsÜS § 54) ja ehitise (TsÜS § 55) oluliste osade osas. Põhimõte: asi ja tema oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis, samuti ei saa asja
annaabi.ee 
