Võrno koos Henri Jäägriga Korporatsioon Saatus’e nime all ajalehe Post absurdi koomiksiseeriaid „Perekond Vismaritega“, „Tiduga“ ja „Libiido“ • Koomiksitandemi seeriat „Perekond Vismarid“ avaldati 247 korral ka ajalehes „Liivimaa Kuller“ • 2002 aastal valiti parimaks meessaatejuhiks ja 2008 aastal Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse Töötanud • 1991-1992 Majandusministeerium ja Eesti Erastamisagentuur • 1994-1995 AS Baltika • 1995-1997 reklaamiagentuur Zavod • 1997-1998 ERA Pank ja kindlustusselts Polaris (pressiesindaja) • 1998-2008 TV3 saatejuht („Kahvel“, „Kes tahab saada miljonäriks?“) • 2008-2011 Kanal 2 saatejuht („Tõehetk“, „Ilus ja valus“, „Hannes Võrno Q“, „20 aastat hiljem“) • 2011-2015 Kaitseväe Staabi ja Sidepataljoni teavituskompani ülem „Missioon. Ühe missiooni päevikud“ • Kirjutas Maagiline Ruum • 2016
Segadustes kaotab Eesti transiidiäri tervikuna, mis erinevatel hinnangutel moodustab 1025 Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Valitsus kavandas raudtee erastamise julge ja otsustava sammuna, et näidata Eestit välisinvestoritele liberaalse majanduspoliitika lipulaevana Ida-Euroopas. Tõenäoliselt jäi paljudele potentsiaalsetele investoritele arusaamatuks, mida ERi 66 aktsiate erastamisega tegelikult müüakse, sest erastamisagentuur vältis kuni esimese vooruni täpsustusi müügi objekti suhtes. Suure hulga raudteemaailma tegijaid peletas ilmselt eemale opereerimise ja infrastruktuuri müümine ühtse paketina, operaatorfirmadel puudub reeglina soov tegeleda infrastruktuuri majandamisega ja infrastruktuuriettevõtted eelistavad samuti oma liistude juurde jäämist. Vaatamata kõikvõimalikele ohukonstruktsioonidele võib pidada ebaõnnestunuks Soome ja Venemaa raudteelaste osavõtu välistamist juba eos
osa Margareti müürist. 134055 ehitati selle kõrvale veelgi kõrgem Suure Rannavärava väravatorn.[3] 19. sajandi keskpaigast saati on teateid Stoltingi tornis nähtud kummitusest.[4] 1996. aastal otsustas Tallinna volikogu taotleda Pikk 68 hoone koos 450 m² suuruse krundiga linna omandisse, sealhulgas Stoltingi torn koos piirnevate linnamüüri lõikudega. 1998. aasta sügisel esitati aga Kesklinna halduskogu maakomisjonile taotlus krundi erastamiseks, kuna Erastamisagentuur oli vahepeal hoone maha müünud.[1] Linnapea Ivi Eenmaa: "Pikk 68 kinnistu torn ja linnamüür olid eravalduses ja kuulusid teiste hoonetega ühte kinnistusse juba enne 1940. aastat. Muidu on kogu Tallinna linnamüür linna oma." Torni omanikuks sai õpikukirjastus Avita, kes ostis ära torni eelmise omaniku, nõukogude ajal kataloogi- ja perfokaarte tootnud eksperimentaalkombinaadi Bit järeltulija AS BIT.[3]
Esimeses hääletusvoorus sai A. Rüütel 114, T. Savi 90, Peeter Tulviste 89 ja Peeter 21. Kreitzberg 72 häält; teises voorus A. Rüütel 186 ja T. Savi 155 häält. Valituks osutus september A. Rüütel, kes 8. oktoobril andis Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma riigipea ülesandeid. september– Metanoolimürgitusse suri 68 inimest. oktoober 29. oktoober Erastamisagentuur lõpetas oma tegevuse. 31. Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) mandaat Eestis lõpetati. detsember 2002 Valitsus teatas otsusest lõpetada läbirääkimised Narva Elektrijaamade aktsiate müügi küsimuses USA firmaga NRG Energy. Valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu esitas 8. jaanuar peaminister M. Laar lahkumisavalduse. Keskerakonna ja Reformierakonna sõlmitud koalitsioonilepingu alusel sai uueks peaministriks S
annaabi.ee 
