on väga pikad ja tihedad. Arstidel võivad olla väga pikad ravijärjekorrad, aga see ei tähenda, et nad teeksid intensiivselt tööd. Arstid teevad nii palju tööd, kui haigekassa ravijuhtumeid rahastab. Kui haigekassa poolt etteantud norm on täidetud ,siis arstid lõpetavad vastuvõtu, sest nad ei ole huvitatud tasuta töö tegemisest.Kuid on ka erand-esmaabi osutatakse inimesele alati. Palju arstid, peale riigitöölt lahkumist suunduvad erapraksisesse, kus patsiendil tuleb kõik ravikulud endal katta. Samas pikad ravijärjekorrad on ka eriarstide uste taga, põhjus on väga lihtne- kuna eriarste on lihtsalt vähe ja inimesed peavad oma spetsiifiliste hädadega pikalt ootama. Eelnev viib mind uuele probleemile, milleks on arstide ja meditsiinitöötajate lahkumine riigist. Peamine põhjus on loomulikult raha. Palgad Eesti meditsiinis on kordades väiksemad kui välismaal. Välismaal on arstid ja nende tegevus kõrgemalt hinnatud ning
arutlemisega seotud) võtteid foobiast üle saamiseks. Antidepressantide kasutamine pole kindlasti mitte kohustuslik samm foobiaravis. Seda kasutatakse juhul, kui patsiendil on kaasuvaks häireks depressioon, see võib olla psühholoogi või psühhiaatri soovitus, kuid kedagi ravimit võtma nad sundida ei saa. Tasu ravi eest oleneb sellest, kas pöördud riiklikusse raviasutusse (näit. Põhja- Tallinna Regionaalhaigla) või erapraksisesse. Mõnedes riiklikes nõustamiskeskustes on ravi tasuta, osades tahetakse visiiditasu (paarkümmend krooni). Erapraksises on hinnad erinevad, kuid ühes eraasutuses maksab 30 minutiline seanss 50 krooni ja tunnine seanss 100 krooni. Tegelikult on mõningal määral võimalik ka iseseisvalt foobiast jagu saada, kuid see oleneb kindlasti foobia liigist ja tugevusest. Milliseid psühhoteraapiameetodeid siis valida?
survega naha-aluskoe ravimassaaz, mis arvestab lümfisüsteemi ehitust ja tööpõhimõtteid. Lümfisõlmi tühjendavad ning lümfisooni rütmiliselt piki- ja ristisuunas venitavad pumpava iseloomuga võtted kestavad igaüks 2 sekundit. Mitte mingil juhul ei tohi haiget teha ega sügavuses jõuda välja lihaste mõjutamisele. Tehakse massaazilaual paljale nahale talgiga. Mõeldud haiglasse ja erapraksisesse, kuid peaks olema omandatud igal massööril, kelle juurde võivad tulla tursetega kliendid. Massöör, kes seda ise pole õppinud, peaks oskama tursete ja veenilaienditega klienti suunata lümfiterapeudi juurde. Lümfiteraapia juurde kuuluvad lisaks MLD veel tursepiirkonna sidumine ja kliendile õpetatav hingamisteraapia. 1.2.3. Spordimassaaz Klassikalisel massaazil põhinev tugevatoimeline lihasmassaaz, mis on suunatud lihaste