Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja,
Kuulusid keisrile, kes olid oma sots seisuselt orjad siiski. Võlaorjad, keda nim nexuseks, kuid mida isandad ei saanud müüa nagu tavalisi orje. Oli ka avalikke orje, kes ka ei kuulunud eraõiguse alla, kes võisid olla karistusena või sõjakäiguna kaasa tulnud. Neile anti ette kindlad tööd, mida nad tegema pidid, samas võisid elada üpris iseseisvalt. Kui on uuritud avalikke orje ning on leitud , et nad nii mõnigi kord olid paremas seisuses kui eraorjad. Võisid vara kõrvale panna ja ennast vabaks osta. Riik hea meelega müüs neile vabaduse kuna riik ei soovinud samuti ,et nad vanaks jääks ning invaliidistuksid ning riik peaks neid üleval pidama. Erinevad eraomanikud, avalikud orjad olid järelvalvatavad rooma ametnike poolt aga lid ka riigi avalik vara, millega järelvalvajad ei võinud oma suva järgi toimetada. Servi res sunt- orjad on asjad. Paljud rooma õiguse artiklid käsitlevad orje kui kõiki muid asje
sugukondliku korra aegadesse. Kõik vabad kodanikud kuulusid mitmesse, nii dooria kui ka mittedooria füüli. Säilis füülide maj., admin., sõj. tähtsus. Füülid jagunesid hetairiateks, need 32 omakorda sugukondadeks. Ainult hetairiasse kuuluv vaba inimene omas pol. õigusi. Orjandus on Kreeta linnades V saj. laialt levinud, erinevad orjuse vormid, nii riigi- kui eraorjad. Säilisid sellised arhailised institutsioonid nagu meeste liidud ja vanuselised järgud. Kreeta poliste riigikorras toimus V saj. rida olulisi muutusi. Basileuste võim likvideeriti. Kreeta polised kujutasid endast oligarhilist tüüpi aristokraatlikke vabariike. Kuninga võim siirdus osaliselt kosmide kolleegiumile. Kreeta riigid, mis tekkinud VIII-VII saj., on muutusteta IV-III saj. Põhjuseks dooria hõimude sots.-maj. arenemise eraldatus
annaabi.ee 
