nõudes, et riik võtaks enda kätte nii mõisa- kui talumaad, seejuures Territoorium ja rahvastik endistele omanikele tasu maksmata, Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel ning et riiklikust maafondist jagataks etendasid otsustavat rolli kõigepealt maad kõigile soovijatele, kuid mitte Vene Ajutise Valitsuse määrus 30. seda eraomanduseks müües, vaid märtsist 1917, mille alusel ühendati põlisren- dile andes. Parempoolsed olid senise Eestimaa kubermanguga kategooriliselt talumaade riigistamise Liivimaa kubermangu põhjaosa; vastu ning nõudsid reformi teostamist seejärel Tartu rahuleping, millega arvati
parteipoliitikast. "Vabadus, ühtlus, vendlus", millise tähe all Suur Prantsuse revolutsioon Euroopas absolutismi müürid varisemiseni viis, tähendas kõigepealt Prantsuse oma metsade hävingut, mis miljonite hektariteni ulatus ja mille jäljed pole veel praegugi täiesti kustunud. Kui Adam Smith majanduspoliitika uuele alusele rajas, mis eraalgatuses lahedat väljapääseteed igasugu majanduslikest kitsikustest nägi ja selleks riiklike varade, nende seas metsade realiseerimist eraomanduseks nõudis, siis olid suuremalt osalt tookordsed riigimehed ja majandusteadlased veendunud, et see on õige tee. Kui suuri lootusi siis selle majanduspoliitika suuna muutmisele pandi, näitab muu seas kujukalt Baieri valitsuse manifest 1801. a., mis proklameeris: "Vaba omandus, vaba kultuur on kaks vägevat nõiasõna, mis iga maa viletsast, metsikust seisukorrast nagu elektrilöögil paradiisiks muudab." Elu on näidanud, et selle pika aja
Valitses agraarühiskond. Toimis feodaalkord. Maadel oli senjöör ning talupojad rentisid maad. Feodaalne maaomand oli astmeline kuningas oli kogu Prantsusmaa omanik, suurfeodaal oli hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik. Talupojad olid isiklikult vabad ja neid ei karistatud ihunuhtlusega. Kohtuvõim kuulus feodaalile, absolutismi ajal läks see kuninglike kohtute kompetentsi. Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale
massiliseks elamuehituseks, siis alates teisest etapist hakkab riiklike vahendite osakaal vähenema, kuna hakatakse tagama eluaseme kvaliteedi tõusu kõikidele sotsiaalsetele rühmadele. Hilisemat, kolmandat etappi iseloomustab eluaseme kvaliteedi valikuline arendamine erinevate sotsiaalsete rühmade jaoks, mis toimub erinevates riikides kas vähem või rohkem seaduslike reguleerimisprotsesside tulemusel ning enamus eluasemefondist muutub eraomanduseks. Neljandas etapis vaadeldakse riiklike juhtimismeetodite suunamist elanikkondadele hajutatult, - mille probleeme nähakse pigem piiri tõmbamises solidaarsuse ja otstarbekuse vahel. 2. Eluasemepoliitikad. Klassikalisi selgelt teistest eristuvaid eluasemepoliitikaid või süsteeme oli veerand sajandit tagasi 5-6, ent tänaseks on neist alles 3-4. Vähetähtis asjaolu sh pole ka globaliseerumise mõõde. Mõned uurijad on märkinud (Kõre 2008: 105), et Lääne
annaabi.ee 
