"erandjuhtumeid" - 4 õppematerjali

Nimetu

Enamik HTML-märgendeid käib alati paaris: on alustav märgend ja on sulgev märgend, mida alustavast eristab kaldkriips / nurksulgudes elemendi nime ees, näiteks alustav ja sulgev tekstilõigu märgend on vastavalt

ja

. On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed ega vaja sulgemist (,
jm), on elemente, mille sulgemine pole HTML-i vanemates versioonides kohustuslik (

, jt) ning esineb ka erandjuhtumeid, mille korral avatud märgendit ei pea sulgema, sest seda teeb mõni teine element. Viisakas komme on siiski avatud märgend kindlasti ka sulgeda. Paljudele elementidele saab lisada parameetreid, mis antud elemendi esitamisviisi brauseri jaoks täpsustavad. Parameetrid kirjutatakse elemendi algusmärgendi juurde, noolsulgude sisse. Igal parameetril on tavaliselt mitu võimalikku väärtust või väärtusvahemikku. Kui parameetril väärtusvahemik puudub, siis jäetakse see tähistamata

Haldusõigus

Määruste kasutamise piirid: PS paragrahvide alusel (nt § 87, 90) on legaalsed ainult intra legem määrused. See tuleneb: a. määruse andmiseks peab olema seaduse volitus, alus seaduse näol; b. määrusega täidetakse, rakendatakse seadust. c. PS § 3 - riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Praeter legem määrusi tuleks käsitleda siiski kui erandjuhtumeid. Sellistena tulevad kõne alla üksnes nn. korramäärused, millega kehtestatakse teatud eeskirju. Legislatsiooni puhas delegeerimine on vastuolus administratsiooni legaalsuse nõudega. Põhiseaduse § 3, kus sätestatakse, et riigivõimu teostamise aluseks on põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused, eeldab, et kõik õiguslikku regulatsiooni vajavad valdkonnad tuleb korraldada seadustega.

Haldusõiguseõpik

) ning muid valdkondi, mille reguleerimiseks nähakse põhiseaduses ette seadused või mis kuuluvad teiste riigiorganite pädevusse. Näiteks põhiseaduse järgi sätestavad seadused Riigikontrolli korralduse (PS § 137) ja õiguskantsleri õigusliku seisundi ning tema kantselei töökorralduse (PS § 144). Lähtudes õigusriigi üldistest põhimõtetest, eelkõige võimude lahususe printsiibist, mis on sätestatud ka Eesti põhiseaduses, tuleks praeter legem määrusi käsitleda siiski kui erandjuhtumeid. Sellistena tulevad kõne alla üksnes nn. korramäärused, millega 57 kehtestatakse teatud eeskirju. Legislatsiooni puhas delegeerimine on vastuolus administratsiooni legaalsuse nõudega. Põhiseaduse § 3, kus sätestatakse, et riigivõimu teostamise aluseks on põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused, eeldab, et kõik õiguslikku regulatsiooni vajavad valdkonnad tuleb korraldada seadustega. Põhiseadus ei näe

Haldusõiguse õpik

) ning muid valdkondi, mille reguleerimiseks nähakse põhiseaduses ette seadused või mis kuuluvad teiste riigiorganite pädevusse. Näiteks põhiseaduse järgi sätestavad seadused Riigikontrolli korralduse (PS § 137) ja õiguskantsleri õigusliku seisundi ning tema kantselei töökorralduse (PS § 144). Lähtudes õigusriigi üldistest põhimõtetest, eelkõige võimude lahususe printsiibist, mis on sätestatud ka Eesti põhiseaduses, tuleks praeter legem määrusi käsitleda siiski kui erandjuhtumeid. Sellistena tulevad kõne alla üksnes nn. korramäärused, millega 57 kehtestatakse teatud eeskirju. Legislatsiooni puhas delegeerimine on vastuolus administratsiooni legaalsuse nõudega. Põhiseaduse § 3, kus sätestatakse, et riigivõimu teostamise aluseks on põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused, eeldab, et kõik õiguslikku regulatsiooni vajavad valdkonnad tuleb korraldada seadustega. Põhiseadus ei näe