(füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 9 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid,
vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid,
(mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [1] 4.1 Samblike üldiseloomustus Samblikud kujutavad endast kahe organismi vastastikku kooselu vormi. Need organismid on seened ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise kooselu tõttu on samblikud haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele keskkonnatingimustele
annaabi.ee 
