rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine toidutoorme tootja oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist.
Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.” Palju ühisjooni Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et mobiliseerida killustunud erametsandust. Külastasime ka Haapsalu lähistel asuvaid erametsi ja kohtusime Läänemaa Metsaühistu juhi Mikk Lingiga. Saime teada, et regioonis on 3000 metsaomanikku, kellest 115 on kohaliku ühistu liikmed. Ühistu pakub liikmetele laialdast teenusepaketti, milles nii nõustamine, toetuste taotlemine, inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine kui puidu müük. Märkasime, et ülestöötamise ja puidusortimentide hinnad on Iirimaal ja Eestis sarnased, nagu
juba eelmise kümnendi keskpaigas, kui eraomandisse jõudnud metsade osatähtsus ning seal toimuvad raied hakkasid tooni andma kogu metsakasutuses (joonis 13). Vahe metsataastamise optimaalse vajaduse ning tegelikult taastatud raiealade vahel on pidevalt suurenenud, saavutades 2001. aastaks uuendamise defitsiidi juba enam kui 50 000 hektaril [2]. Seega on otseste investeeringutena metsa tagasi viimata 500 miljonit krooni, arvestamata iga-aastast tulutootluse puudujääki. Erametsandust tuleb ja saab ohjeldada. Lugedes möödunud sajandi esimese poole metsandustegelaste kirjutisi, kaob ajaline piir: tundub, et kõik see, mis toimub praegu, on kunagi juba juhtunud. Metsade plebeilikult arutu laastamine on saanud ühiskondlike muutuste paratamatuks ühisosaks. Metsade kurva käekäigu peamisi põhjusi nähakse aina sagedamini maaeraomandi tekkes ning põhiseadusest tulenevas ühiskonna võimetuses eraomandi kasutust reguleerida.
Aastal 1888 koostati era- ja kogukonnametsade hoiu- ja kaitseseadus, mis keskendus metsade hooldamisele ja kaitsele ning rakendus kõikidele metsaomanikele. Seaduse kohaselt oli keelatud puude langetamine ning raiejäätmete või kändude eemaldamine rannikuala metsadest. Aastal 1918 saavutas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse Vene Impeeriumist ning aasta hiljem kohandati ka olemasolevat seadusandlust Eestile sobivamaks. Eesti esimene metsaseadus võeti vastu alles 1934. aastal. Seaduses oli erametsandust puudutav osa jäetud pealiskaudseks, samas riigimetsade kasutamist oli kirjeldatud detailideni. Koos Nõukogude Liidu okupatsiooniga Eestis 1940. aastal muudeti teiste hulgas ka metsaseadust. Nõukogude ajastul reguleeris metsandussektorit üks määrus: Eesti pidi rakendama sama metsakoodeksist, mida järgisid ülejäänud Nõukogude Liidu vabariigid. Aastatel 1941-1944 kehtis samal ajal korraga kolm metsaseadust: 1934. aastast pärit Eesti metsaseadus ning Saksa ja Venemaa metsaseadused
annaabi.ee 
