Tehnoloogilist keskk.-tähendab tehnikat ja selle arenguga kursis olekut. Selle keskkonnasfääri olulisust näitavad:1. Tehnoloogilise arengu kiirenemine,2.toodete elutsükli lühenemine 3.tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes 4. Oma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud. Majanduslikku keskk.- sõltuvalt oma tegutsemisvaldkonnast, huvituvad ettevõtted rahvastiku arvu ja struktuuri, sisemajanduse kogutoodangu, eramajapidamiste tarbimise, investeeringute, inflatsiooni, tööhõive jne kohta. Selle keskkonnasfääri kohta võib täheldada järgmisi tendentse:a) maailmamajanduse mõjude kasv b)varumis- ja toodanguturgude kasvav globaliseerimine Sotsiaalset keskk.- haarab inimest kui indiviidi ja tema tegutsemist ühiskonnas.põhilised allsfäärid: perekond, kultuur, poliitika, kirik, Juriidilist keskk.- moodustab ettevõtlust reguleerivate seaduste ja juriidiliste normide kompleks.
Pakkumisele suunatud subsiidiumid on vähenemas ning asendumas nõudlust reguleerivate subsiidiumitega. 3. Muutused elamuomandi struktuuris. Erastamine jms. võtted on vähendanud küll avaliku sektori otseseid kulusid eluasemepoliitikale, kuid suurendanud samas kaudseid kulusid sotsiaalpoliitika kaudu. Suureneb omanikuasustuse osakaal. Eraüürisektor on välja arenemata. 4. Muutused leibkondade eluasemekuludes ja maksukoormuses. Eramajapidamiste kulutused eluasemele on suurenenud ja paljud eluasemetoetust saavad üürnikud on sattunud nn vaesuslõksu. 5. Muutused üürnike struktuuris. Suureneb sotsiaalmajanduslik polarisatsioon üürisektoris. 6. Elamupoliitikast põhjustatud sotsiaalsed muutused. Suureneb naabruskonnal baseeruv sotsiaalne tõrjutus, vähenevad võimalused jõukohase elamispinna saamiseks. Viimasel kümnendil on kodutute arv Euroopas hinnanguliselt
arengukava aastani 2020" järgi on 12-15 milj m3 /2/. Kuigi viimastel aastatel on sellest potentsiaalsest mahust kasutust leidnud vaid pool, on siiski puitkütused saavutanud juhtpositsiooni biokütuste hulgas ning näiteks 2010. aastal oli primaarenergiaga varustatuses puidu ja turba osatähtus juba 14,6% /3/. Traditsioonilise küttepuidu tootmine on pika aja jooksul jäänud muutumatuks, sest eriti väljaspool Tallinna on see eramajapidamiste peamiseks kütuseks. Puitkütuste eelistamist soodustab sobivate kütteseadmete (ahjud, kaminad, pliidid, jt.) olemasolu, maarahva madal ostujõud, kohalike puiduressursside olemasolu ja suhteliselt odav tööjõud küttepuidu tootmiseks. Hakkpuidu ja puidujäätmete põhitarbijaks on katlamajad ja koostootmisjaamad. 2010. aastal oli Eestis puiduküttel katlaid 851 (koguvõimsus 864 MW) ja koostootmisjaamasid 3 (Väo 25 MWel ja 50 MWth, Luunja 25 MWel ja 50 MWth, Pärnu 24 MWel ja 45 MWth)