siis c=1/V ehk V=1/c (3). Asendame võrrandis (1) d ja V siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks väärtustega võrranditest (2) (3), saame Sd= - RT/C*dc ja =1/S=- mool/g. Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi c/RT * d/dc. Võttes kasutusele abiparameetri Z: =Z/RT, kus Z= pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. potentsiaalihüpet
hüdrodünaamilist takistust vedelikuvoolamisel. Iseloomuliku viskoossuse saab määrata polümeeri lahjadele lahustele, millespolümeeri molekulide vaheline koosmju on niivrd tühine, et selle vib jätta tähelepanemata. Iseloomuliku viskoossuse määramiseks mdetakse polümeeri lahuste viskoossusesltuvust kontsentratsioonist küllalt kitsas madalate kontsentratsioonide piirkonnas ja saadud tulemus ekstrapoleeritakse lpmatu lahjenduseni: Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine
v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada
Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) töö, mida on vaja pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele.
pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4. Pindpinevus kui jõud, pindpinevus kui töö. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 5. Milliseid meetodeid kasutatakse pindpinevuse määramiseks? 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3
tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab
annaabi.ee 
