Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eraldumiseta" - 5 õppematerjali

Piim ja piimatooted
40
docx

Piim ja piimatooted

piima töötlemine 2012) 13 4.4 Hapupiima, hapukoore ja hapendatud peti tehnoloogia Hapupiim ja hapukoor saadakse vastava rasvasisalduseni standardiseeritud piima või koore hapendamisel tootele sobivate piimhappebakterite juuretisega. Nii hapupiim kui hapukoor peab olema tihe, tükkideta ja ilma vadaku eraldumiseta, puhta hapu maitse ning hapukooreleomase lõhnaga. Hapupiima ja hapukoore valmistamisel kasutatakse enamasti juuretisi..Hapendatud pett on kergelt veniva, kuid ühtlase, tükkideta konsistentsi, puhta ja meeldivalt hapu maitse ning hapukoorevõile omase lõhnaga toode. Pett on võitootmise kõrvalsaadus, mis sisaldab valke, vähesel määral rasva ja teisi piima koostisosi. Hapendatud peti tootmisel võib rõõsale petile lisada lõssi (ka vadakupulbrit), tsitraate ja

Toit → Toiduained
25 allalaadimist
Füüsika eksam dünaamika
26
odt

Füüsika eksam dünaamika

aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks.  •2. järku faasiüleminekud 1) Faasiüleminekud, mille toimumise ajal konstantsete  makroparameetrite korral (konstantse rõhu, temperatuuri korral) eraldub või neeldub soojust  ning olekuparameetrid muutuvad hüppeliselt • Näiteks sulamise korral eraldub soojust ning  tihedus muutub hüppeliselt  2) Faasiüleminekud ilma soojuse neeldumise ning eraldumiseta, olekuparameetrid muutuvad seejuures pidevalt • Teisalt muutuvad hüppeliselt nende  olekuparameetrite tuletised rõhu, temperatuuri järgi 16)  Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad •Protsesside mittepööratavus Kõik loodusprotsessid on ühesuunalised, e. mittepööratavad •§ Toimuvad kindlas ajalises järjestuses: • Ajal on suund, kuhupoole me vananeme • Hoides 

Füüsika → Dünaamika
45 allalaadimist
Materjaliõpetus eksami vastused-spikker
12
doc

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s. Kui C>0,6%, siis M l<0˚C ja jahtumisel jääb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus. Legeerel-did ↑ A püsivust ja seega nihutava C-kõverad paremale, perliitsete str. suunas ja ↓ v k. Legeerel-did, mis ei

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
102 allalaadimist
Piimatoodete tehnoloogia konspekt
16
docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

hapupiim) Termofiilne piimhäppekäärimine T. 37-60 C, optimaalne kasvutemp 42-45C (kas jogurti valmistamisel) ,,terapeutiline piimhappekäärimine" (AB-kultuurid), kas biotoodete valmistamisel. Segakäärimine ehk piimhape- ja alkoholkäärimine, kas keefiri, kumõssi valmistamisel. Piimhappekäärimine, valmimine halitustega- kas viili valmistamisel. Hapupiim ja hapukoor Peab olema tihe, tükkideta ja ilma vadaku eraldumiseta, puhta hapu maitse ning võile omase lõhnaga. Hapupiima valmistamisel kas enamasti juuretisi, mis sisaldavad Lactococccus lactis ssp. Hapupiima tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C ­ separeerimine ja standartiseerimine ­ homogeniseerimine 16-20 MPa, 60-70 C ­ pastoriseerimine 90-95 C, 5 min- jahutamine 22- 26 C- hapendamine 22-26C 4-6 tundi- segamine ja villimine- valmimine ja säilitamine külmlaos Hapukoore tehnoloogia

Põllumajandus → Piimatoodete tehnoloogia
151 allalaadimist
Soojusõpetuse konspekt
76
pdf

Soojusõpetuse konspekt

üleminek ülijuhtivasse faasi, kus ainel puudub elektriline takistus elektronide (rühma kui terviku) omaduste modifitseerumise tõttu; heeliumi üleminek ülivoolavuse faasi jne. 1) faasiüleminekud, mille toimumise ajal konstantsete makroparameetrite korral (konstantse rõhu, temperatuuri korral) eraldub või neeldub soojust ning olekuparameetrid muutuvad hüppeliselt. Näiteks sulamise korral eraldub soojust ning tihedus muutub hüppeliselt. 2) faasiüleminekud ilma soojuse neeldumise ning eraldumiseta, olekuparameetrid muutuvad seejuures pidevalt. Teisalt võivad muutuda (muutuvad) hüppeliselt nende olekuparameetrite tuletised rõhu, temperatuuri järgi. Kogemustest on teada, et aine kui terviku üleminek uude faasi algab mikroskoopilises skaalas – näiteks aurus tekivad mikroskoopilised, alla mikronilise läbimõõduga vedeliku kerad enne terviklikku vedelasse faasi üleminekut. Sulametallis tekivad ülalpool sulamistemperatuuri

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun