vahel integreerida ja tagada kontrolli ruumide sisekliima ja õhu kvaliteedi üle, samuti saab õhkküttesüsteemi kasutada ka ruumide temperatuuri alandamiseks, st suviseks jahutamiseks. KAUGKÜTE JA LOKAALKÜTE Vesikeskkütte korral võib soojusallikas (tavaliselt katel) paikneda kas köetavas hoones või sellest eemal. Paljukorterilised elamud kasutavad enamasti niinimetatud kaugkütet, mille korral üks või mitu eraldiasuvat katlamaja kütavad ühise soojusvõrgu kaudu suuremat piirkonda või kogu linna. Termin kaugküte tuli kasutusele alles üheksakümnendatel aastatel, kuigi sellele terminile vastav küttesüsteem on eksisteerinud juba pikka aega. Nõukogude perioodil lihtsalt 39 ei olnud vajadust kaug- ja lokaalkütet omavahel eristada: katla paigutamist köetavasse paljukorterilisse elamusse
87 2.9 VARJUMINE JA VARJATUD LIIKUMINE Varja ennast vaenlase vaatluse eest · Vaatle varje kõrvalt või läbi selle (pilt 2.73). · Üle varje vaatle ainult muu võimaluse puudumisel, kuid kontrolli, et taust oleks õige (pilt 2.74). Pilt 2.73 Pilt 2.74 88 · Võimalusel vali positsioon varjus (pilt 2.75 2.76). · Väldi eraldiasuvat või selgelt eristatavat varjet. · Varje taga asuv taust peab olema sobiv. · Avadest vaatlemisel ära seisa ava keskel (pilt 2.77) vaid servas (pilt 2.78). · Ära seisa ava ääres (pilt 2.79), vaid tagapool ruumi varjus (pilt 2.80). Pilt 2.75 Vale Pilt 2.76 Õige 89 Pilt 2.77 Vale Pilt 2.78 Õige Varjesse sisenemisel ja sealt väljumisel liigu
Soojuselektrijaamade lendtuhk ja põlevkivikarjääridest ning tuha- ja aherainepuistanguilt leviv karbonaatne tolm põhjustab looduskeskkonna leeliselist saastumist. Tugevasti saastunud aladel ulatub neutraliseeriva tolmu mõju 35-45 cm sügavusse turbakihti. Saasteallikatest kaugemal piirdub tuhasuse märgatav kasv vaid ülemiste kihtidega. Soostiku kesk- ja lõunaosa on looduslikus seisundis ning seal levib rohkem rabalasund. Piiritletud on ligi 50 eraldiasuvat rabalasundiga ala, millest suuremad paiknevad soostiku keskosas Puhatu järve ümbruses (Kink et al 1998: 103-105). Kolmas juurdekasvu proovide võtmise koht on Kõrgesoo. Soo lasub jääjärvelistel setetel. Üle 60% Kõrgesoost moodustab maksimaalselt 8,5 m paksune rabalasund, mis asetseb 2 m paksusel siirdesoo turbakihil. Kohati lisandub lamamisse 0,5–1,5 m männi-villpeaturvast. 23
sellele linnaservale, kust tema ja ta kaaslased olid sisse sõitnud. Seal näis teda jälle haaravat rahutus ning kõhklus ja ta peatus kolmandat korda . Õnneks möödus kerjus, kes lähenes Athosele, et paluda almust. Athos pakkus talle ühe eküü, kui ta on nõus teda sinna saatma, kuhu ta läheb. Kerjus kõhkles hetke, kuid nähes pimeduses säravat raha, nõustus ja asus Athose ees teele. Ühele tänavanurgale jõudes näitas kerjus talle kaugelt eraldiasuvat majakest, üksikut ja nukrat. Athos lähenes majale, kuna kerjus, olles kätte saanud oma tasu, kiirustas tulistjalu minema. Athos kõndis ümber maja, enne kui märkas punakaks-värvitud maja ust. Ainsatki valguskiirt ei paistnud luugi-pragude vahelt, ükski hääl ei andnud tunnistust sellest, et majas elas keegi -- see oli pime ja tumm nagu haud. Athos koputas kolm korda, ilma et ta oleks saanud vastust. Kolmandal korral kostsid siiski seestpoolt lähenevad 644 sammud
annaabi.ee 
