alluvate lasteasutuste arv jäi püsima järgmise kümnendi lõpuni. 1938/ 1939 tegutses 6 lastepäevakodu, kus oli kokku 816 last. Lasteaedades oli suur mure suur laste arv rühmades, mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval. Koolieelne pedagoogika kolhoosis Lasteasutused ja lastesõimed asutati kolhoosides, sellepärast, et emadel oli vaja tööl käia. Ja lasteasutus oli koht, kuhu jäeti oma laps kindlustundega. Tolle aegsed lasteasutused kasvatasid lapsed tublideks noorteks Nõukogude sotsialistlikule kodumaale.
liberaalsed heaoluriigud, näitavad kolmandat trajektoori. Nendes riikides võimaldab riik teenust ainult väikese sissetulekuga peredele, kuid teenused on märkimisväärselt edasi arenenud (Bondi, Reber 2010). Lastehoiuteenus peaks aga olema kättesaadav kõigile, mitte ainult väiksema sissetulekuga inimestele, sest tööle peavad minema ka kõrgema sissetulekuga lapsevanemad. Muidugi on sellisel juhul võimalus palgata oma lapsele hoidja või panna ta eralasteaeda, kuid kui riik pakuks kõigile võrdselt 3 lastehoiuteenust, oleks vanematel vähemalt võimalus valida. Selle asemel, et maksta erahoiu või hoidja eest mitu korda suuremaid summasid, kui riikliku lastehoiu eest, võiksid vanemad hoopis selle summa investeerida laste huvitegevustesse ning maailmapildi avardamisesse. Riikidevahelised erinevused sotsiaalpoliitikas ei ole ebatavalised, kuid
Esmakordselt pärast 1944. aastat tähistati Rakvere vabastamise aastapäeva 2005. aastal, mil taaselustati hommikuse kahuripaugu traditsioon. Rakvere lasteaiast läks kaks poissi kaduma25 Kolmapäeva õhtul ootas kahte ema Rakveres Kauri lasteaias ees halb üllatus nende pojad olid omapead jalutama läinud, kirjutab Virumaa Teataja. Rakvere lähedal elav Pille läks sel kolmapäeval oma viieaastasele pojale Euterpe OÜ-le kuuluvasse eralasteaeda Kaur Posti tänaval järele. Kui ta pärast viit sinna saabus, öeldi talle, et tema viieaastane poeg ja selle sõber on omapäi "jalutama läinud". Kui Pille küsis, mis siis edasi saab, vastati talle, et hetkel veel politsei kutsumisega oodatakse, ehk tulevad poisid tagasi. Pille helistas politseisse, teise poisi ema, kes oli juba varem kohale saabunud, otsis sel ajal lapsi autoga. Info edastati politseipatrullidele, kes asusid ümbruskonnast kirjeldatud tundemärkidega lapsi otsima. Kell 17
OÜ-le kirja, milles teatas, et tulenevalt valla eelarve vähenemisega ning vastavalt vallavalitsuse 8.06.2010. a määrusele on toetuse suuruseks ühe lapse kohta senise 3 300 krooni asemel 2000 krooni kuus. Vallavalitsuse hinnangul on lepingu õigusliku aluse muutumine toonud kaasa lepingu tühisuse HMS § 103 alusel või lepingu automaatselt muutumise. Samuti märgiti, et erakooliseadusest tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust toetada eralasteaeda, vaid see on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Mõmmiku Lasteaed OÜ leiab, et lepingu ühepoolne muutmine ei ole õiguspärane. Tema hinnangul ei saa 8.06.2010. a vallavalitsuse määrust kohaldada juba sõlmitud lepingute suhtes, sest tal ei ole tagasiulatuvat jõudu. 1. Kas tegemist on haldus- või eraõigusliku lepinguga? avalik-õiguslik suhe, siinse halduslepingu esemeks on hariduse probleemid, lepingu ese on avalik-õiguslik.
annaabi.ee 
