riikidevahelisi tülisid taas lahendada sõjajõuga, mis viib uue maailmasõjani. Olen eluaeg imestanud sõdade üle miks ja kelle jaoks neid peetakse. Kas tõesti on jupike maad nii tähtis, et tappa tuhandeid inimesi? Ajalugu järgides tundub, et see tõesti nii on. Inimestesse jätab kole sõjategevus aga kustumatu jälje. Nende arvamus maailmast muutub, neil tekib tülgastus maailmas valitseva vastu, pahatihti kaob elutahe, muututakse erakuteks ning ei suudeta ühiskonnaga leppida. Kuna Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda, muutis see inimeste väärtushinnanguid tõeliselt. Ketri Leis, 12 C
Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11
uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremini ja efektiivsemalt töö ära teha kui üksi. Muutused Eesti majanduselus perioodil 1710-1914. Muutuste põhjused ja taustsüsteem. 1710-1715 Suur katk. Kujuneb välja teedevõrk Euroopasse, inimesed saavad reisida. Tekib tugev võrdlus Ida ja Lääne Euroopa vahel
erinevast maailmast. See on kultuuridevaheline suhe ja nõuab rohkem tööd kui sõpradevaheline suhe. Kui olete üle kolmekümne kaheksa aastane, olete olete tänapäevases kultuuris immikrant.(Leonard Sweet) KAS KA EESTIS? Lapsevanema jaoks, kes pole postmodernlistliku maailmaga harjunud võib see olla segadustekitav. Nad püüavad jääda oma uskumustele truuks, hoidudes peavooluühiskonnast nii kaugele kui võimalik, et nende lapsed ennast sellega ei rikuks. Lapsed muutuvad erakuteks. Kuidas saame siis parandada ühiskonda kui me sellest eemale hoiame.Vastandiks on lähenemine, et kultuur on kõik ja me peame sellesse segunema. See võib lapse muuta kameelioniks, kes igas uues olukorras muudab värvi. Kuidas saame siis parabndada, seda mis on valesti kui me lihtsalt kaasa triivime. Kolmas ja kõige tervem seisukoht on, et kultuur on kasulik ning seda tuleb rakendada väärtuste ja tõe edastamiseks. Me oleme võõras kultuuris, aga me oleme otsustanud õppida. Miks mitte
annaabi.ee 
