Noormehed kahtlesid nende armastatute truuduses ning panid selle proovile mängides välismaalastest tuttavaid. Alguses proovisid õed enda truudust hoida kuid lõpuks olid nõus välismaalastega abielluma. Lõpuks tuli välja välismaalaste õige pale, et nad on ikkagi õdede õiged noormehed ja noored otsustasid oma elu jätkata koos. Üldehituselt oli ooper väga huvitav, kuulda oli meeste laulmisest toetust naistele ja vastupidi.Näitlejate hääle ilu ja kõlavus oli erakordeselt hea, laulisd väga puhtalt, oskasid oma tundeid näitlemises esile tuua. Instrumentaalmuusikutest esinesid Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Huvitav oli see ,et kuulsin esimest korda laval olevat klavessiini kõla, mis mulle väga meeldis ja mis tekistas keskajaliku ajastu meeleolu. Terve orkestri pillide kõla oli väga hästi välja tulnud:kui oli kurvem meeleolu siis dramaatilisem ning kui rõõmsam siis elulisem ja rõõmsameelsem. Kontsert üldiselt õnnestus väga hästi
Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Kui pietism jäi rohkem kirkiuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordeselt tähtis on vennasteliikumine talurahva eneseteadlikuse kasvatamises. Kogutuste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele
Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Kui pietism jäi rohkem kirkiuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordeselt tähtis on vennasteliikumine talurahva eneseteadlikuse kasvatamises. Kogutuste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele
Balti maad jäid rahvusvahelisse isulatsiooni ja pidid järele andma. Septemberis ja Oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lebingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti, Leedu. Teisiti läks Soomega ka moskva nõudis soomelt baaside luba, kuid soome keeldus. Novmeberi lõpus 1939 läks NSVL Soomele kallale. Algas talvesõda, mis kestis 1940a märtsini. Kallaletungi eest Soomele heideti NSVL Rahvasteliidust välja, tänu erakordeselt karmile talvale, mis raskendas sõja tehnika massilist kasutamis sõjas, tänu sellele Soome suutis üle 3kuu punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks said Soomlased puht sõjalis mõtes lüüa, kuid NSVL jättis muudunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ning leppis vaid 1/10 Soomest. Nimelt Suurbritannia ja Prantsusmaa saada Soomele appi oma vägesi. Inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida.
annaabi.ee 
