Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi.
oma kultuuri oluliselt edasi arendada) ja uskumatu oli see, et see hakkaski toimuma. 1862 võeti vastu määrus, et 20 aastat jooksul peab soome keeles hakkama jagama ka haridust. Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes Valvoja, hakkasid kirjutama omariikluse ideest. Nad õhutasid rahvast võitlema rootsluse vastu. 1880
õpikuid. Kõige olulisemad õpikud on: aabits ja lugemik. Jakobsoni lugemiku kasutati emakeele tundides ning tõrjus välja vaimuliku kirjanduse. Keskhariduskoolid: Enne venestamisreforme keskharidus Balti provintsides oli saksakeelne. 1820. aastaga olid kõik gümnaasiumid muudetud kolmeklassilistest viieklassilisteks. Keskhariduskoolide võrk hakkas jõudsamalt laienema 19. sajandi keskpaigast. Erakoolide tase oli väga erinev ega vastanud avalike koolide klassikursusele (Erakoolidest pääses ülikooli). Õppekava pidi sisaldama usuõpetust ja vene keelt. 1820. aastail olid Tartu õpperingkonna gümnaasiumides kohustuslikeks õppeaineteks usuõpetus, kreeka, ladina, saksa ja vene keel, matemaatika, füüsika, loodusõpetus, geograafia, ajalugu ja ilukiri. Prantsuse ja heebrea keel, laulmine ja võimlemine olid vabaained. Õpetajaskond oli peamiselt Saksamaalt. Koolidele ehitati ajakohased hooned, õpetajate palgad olid korralikud, mis võimaldas palgata isegi
annaabi.ee 
