riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul kui ka erakool soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõikidele avalik-õiguslikule ülikoolile seatud nõuetele. Ilmselge on aga see, et ükski erakool ei hakka selle tarvis oma eksistentsiaalset olemust muutma. Leian, et erakoole tuleks kohelda avalik-õiguslike ülikoolidega võrdsetel alustel. See tähendab, et koolid on võrdsed, olenemata omandivormist. Ka erakoolidel peab säilima võimalus riigitellimusele kandideerida. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus
sisemajanduse kogutoodangust.Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni. Alates 1994. aastast on Indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 715 aastat. Hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi haridusministeerium, mille alla kuuluvad 84% koolidest ja religiooniministeerium (16%). Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%. MAJANDUSORGANISATSIOONID Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon), United Nations
Koolipiirkond on oma tegevuses- haridusasutuste tegevuse koordineerimine, õppekavade arendamine, metoodiline töö jne- väga iseseisev. Kõigil hariduse tasanditel on olemas avalikud ja erakoolid. Avalikke koole peab üleval osariik, erakoole haldavad tavaliselt mittetulundusühingud või kasumit taotlevad ettevõtted. Tegevuseks vajalikud finantsid saadakse õppemaksudest, annetustest (eraisikud, sh. vilistlased, organisatsioonid jt). Eri- ja lühiajaliste projektide finantseerimiseks on erakoolidel võimalik taotleda toetust ka kohalikelt omavalitsustelt, osariigilt ja föderaalvalitsuselt. Põhi- ja keskharidus Kuna üldhariduse reeglistiku määrab iga osariik ise, on kohustuslik kooliiga osariigiti erinev. Üldiselt algab kooliiga 6. eluaastast ja lõpeb 16.-18. eluaastal. Osariik on kohustatud tagama tasuta üldhariduse (põhi- ja keskharidus) kõigile kooliealistele noortele, kes on USA kodanikud või kellel on alaline elamisluba. Üldharidus on koolipiirkondade vastustusalas
annaabi.ee 
