Järgmine juht peaks jätkama ausate ja konkreetsete seisukohtadega, aga arendama erakonna poliitkorrektsust ja proovima muuta parteid tõsiseltvõetavamaks. Kuna põhikirja järgi on piiritletud erakonnajuhi võim ja seega kammitsetud ka juhi otsustus- ja tegutsemisvabadus, siis tegelikult ei saa erakonnajuht otseselt erakonda mõjutada ning suurim rõhk peaks olema mainekujundusel. Paraku on kõrvaltvaatajal keeruline hinnata erakonnajuhtide sarnasusi ja erisusi oma rolli täitmisel, sest suur osa juhtimisest jääb avalikkusele teadmata. Seda saavad hinnata vaid erakonnaliikmed, kes reaalselt juhiga kokku puutuvad. 2 Kasutatud kirjandus Foley, Michael. 2013. Political Leadership: Themes, Contexts, and Critiques. London: Oxford University Press 3
täielikku eesmärki ei saavutatud. Rahvakogu otsused olid kõige rohkem mõjutatud just eelnenud rahastusskandaali poolt, sellepärast käisid mitmed ettepanekud erakondade ja valimisseaduste pihta. Ajakirja The Economist 2013. aasta demokraatiaraporti järgi on aga Eesti kõige suurem probleem demokraatiaga inimeste huvi poliitikas osaleda. Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult Keskerakonda, teised erakonnad pole vene valijate püüdmisest eriti huvitatud. Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond. Sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul pole taolist erakorralist olukorda, kus usaldus ja toetus uue valitsuse vastu kukub esimesel kuul suure hooga, varem Eestis olnud
mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardavalt lammutav võidukäik, hingeline tasakaalutus, omariikluse ja rahvusliku idee kidumine meie inimestes veretuks abstraktseks mõisteks. Ütlen, see on mõistetav. Noort riiki valdas algul tõsine ülesehitamise, siis aga järjest ikka snobistlikum tsivilisatsiooni palavik, — tõus ja tõusiklus — kultuuritraditsioonide puuduse tulemus. Haaras uute olude petlik aineline pers- pektiiv. Salajaseks või ka varjamata deviisiks kujunes — saada
Ja ilma igasuguse kahtluseta on sellise heterogeense koosseisuga parlamendi poliitiline spekter tunduvalt laiem kui üle viiekümne aasta vanuste kõrgelt haritud härrasmeeste domineerimise puhul. Suureks puuduseks on aga asjaolu, et kandidaatide järjestuse suletud numekirjades otsustavad enamasti erakonnad – paremal juhul sisevalimiste abil, tihti aga lihtsalt erakonnajuhtide valikul. Valijatele on jäetud sõnaõigus ainult selle kohta, milline partei saab rohkem kohti. Ilmselt soodustaks parlamendi heterogeensust veelgi valimisnimekirjade (parteide) valimiskünnise alandamine või hoopis puudumine. Kuid see oleks enamiku politoloogide 112 arvates ohtlik tee, sest tooks endaga kaasa seadusandliku kogu ülemäärase killustatuse ehk
annaabi.ee 
