10 Vabadussõjalised 1929.a oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit tabanud kriiside keerises ei suutnud aga EVKL jääda poliitiliselt erapooletuks, vaid sekkus erakondlikusse võitlusesse. 1931.a peetud ll kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Aasta hiljem otsustati võtta oma rindesse ka Vabadussõjas mitteosalenud inimesi, kes toetavad vabadussõjalaste juhtmõtteid. Siit peale algas EVKL tormiline areng, milles olulist osa etendas kompromissitu võitlus erakondade vastu. Vabadussõjalased kasutasid rahva hulgas levinud meeleolusid ning süüdistasid seniseid
13 Vabadussõjalased 1929. aastal oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit tabanud kriiside keerises ei suutnud aga EVKL jääda poliitiliselt erapooletuks, vaid sekkus erakondlikusse võitlusesse. 26. jaanuaril 1930 pidasid EVKL oma I kongressi, osales 60 delegaati. Kongressil kritiseeriti teravalt erakondlikku korrupatsiooni ning liidu etteotsa valiti vandeadvokaat Artur Sirk ning kindral Andres Larka ja Ernst Põdder. 22.märtsil 1931. aastal toimuval EVKL II kongressil osaleb 113 delegaati. Kongressil otsustati avaldada parlamendile ja valitsusele survet, et põhiseaduse muutmise ettepanek toestataks. Nende nõudmised põhiseaduse muutmiseks olid
1930a liitusid põllumeeste nõudmistega ka rahvaerkondlased, siis võttis Riigikogu ettepaneku menetlusse. Vabadussõdalased 1923a oli Vabadussõja ja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esilagseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuse jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimuse säilitamine ja kriiside keeriseks sekkus ta erakondlikusse võitlusesse, ka nemad tahtis muuda põhiseadust. Vabadussõdalased kasutasid rahvahulgas levinuv meeleolusid ning süüdistasid seniseid poliitikuid korruptioonis ja nõudsid uuendusi riigi juhtimise teel. Nad leidsid massiliselt toetajadi. Muutusid radikaalsemateks. Vabadussõdalaste pead olid A. Larka ja A. Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine
annaabi.ee 
