Keelekasutusest Keel, sealhulgas kirjalik keel, on paljukihiline ja paljude ülesannetega nähtus, mistõttu kõigepealt tuleb hoiatada, et praegu ei ole kõne all (post)modernne kunstilooming, mitteametlik erakirjavahetus, kus igaüks võib olla nii algupärane, kui kaaslased taluda suudavad, ega muud valdkonnad, kus ei valitse või oleks koguni kohatu nõue standardse kirjakeele kasutamise järele. Siinsete mõtiskluste aineks on avalik kirjalik keelekasutus, mis hõlmab õppe- ja teadus- ja igasuguses muus töös, meedias ning muudes avalikes-ametlikes valdkondades ringlevaid tekste, sealhulgas aktiivõppekeskuse projektide käigus loodavaid.
kvaliteet. Mobiilside pealetung on siiski fikseeritud võrgu tarbijaid viimastel aastatel kahandanud, operaatorid näevad täna peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku aga nimetavad telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus aga asendub hoogsalt elektroonilise postiga (e-mail). Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid (lap-top) ja kommunikataoreid (pihuarvutid). Asutuste kõrval peab täna arvutiside olemas-olu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevates peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalisel
digitaaltehnika arenguga paranes side kvaliteet. Mobiilside pealetung siiski kahandas fikseeritud võrgu tarbijaid, operaatorid nägid peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT- firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt
annaabi.ee 
