koolkonnad, eriti realistlikud, saanud alguse tema töödest. Kõigist tema teostest paistab piinlik täpsus, millega ta väljendid oma eesmärki teenima paneb. Flaubert oli pühendunud leidmaks õiget sõna ning tema kirjutamisviis peegeldas seda. Ta kirjutas täielikus üksinduses, vahel töötades terve nädala ühe lehekülje kallal. Ta ei jäänud kunagi oma sõnastusega rahule ning piinas end pidevalt saavutamaks täiuslikku väljendit või leidmaks viimset omadussõna. Tema erakirjadest võib tõepoolest näha, et korrektne ja ladus keelekasutus ei tulnud tal lihtsalt välja. Tema stiil tuleneb puhtast pingutusest, mille tulemusel peavad paljud kriitikud tema parimaid teoseid puhasteks stiilinäideteks. Flaubert'i täpne kirjutamisstiil on mõjutanud mitmeid tema aja ning ka 20. sajandi kirjanikke nagu Émilie Zola ning Franz Kafka. Tema hoolikas kirjutamisviis tuleb ilmsiks ka siis, kui võrrelda tema teoste arvu tema kaasaegsete kirjanikega. Flaubert
Regionaalsed variandid oma murded ja murrakud ehk vastand normikeelele. REGISTER Situatiivne variant on kommunitiivne situatsioon, mis erineb ühiskonnast ja seostub kindlate keeleliste joontega. Situatiivsed faktorid on suuline ja kirjalik suhtlus, spontaanne ja redigeeritud tekst, argine ja ametlik suhtlus jne. Wallace Chafe uskus, et on olemas ainult 4 stiilis tekste: a) argne suuline kõne lõunalaua vestlusest, b) ametlik suuline loengutest, c) argine kirjalik tekst erakirjadest, d) ametlik kirjalik tekst akadeemil. tekstidest. Kirjas on üksuseks lause, kõnes ideeüksus (teadvustatu verbaalne väljendus ehk üks portsjon infot; intonatsioon). Kõnes viitab inimene rohkem iseendale ja toimuvatele protsessidele, jälgib infovoolu(eksju, onju). Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. 8 tekstitüüpi: intiimne, infosuhtlus, teaduslik seletamine, õpetatud seletamine, situatiivne reportaaz, kujutuslik
· Informeerimine: igasugune info andmine väga laias mõttes · Suhtlemine ise: osalemine, faatiline suhtlus, kanali hoidmine avatuna, small talk jms · Enamasti üks põhieesmärk; samas situatsioonis võib esineda mõlemat Mismoodi tõlgendab neid erinevusi? Mida need asjad tähendavad? Wallace Chafe (1970): 4 stiili tekste: · argine suuline kõne lõunalaua vestlustest · ametlik suuline kõne loengutest · argine kirjalik tekst erakirjadest · ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Alused: · Kõnelemise ajal mõtleme üldiselt ainult sellele ideeüksusele, mida me produtseerime. Kirjutades suudame mõelda ka ette ja taha. · Tulemus: kõne fragmenteeritus ja kirja integratsioon · Kõnelejal on tüüpiliselt silmast silma side kuulajaga. Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud
annaabi.ee 
