võimalike välisohtude eest. Teisisõnu, inimesed on nõus loobuma teatud ulatuses teistest kaupadest (sest loovutades sissetulekust teatud osa, loobutakse ka osade teiste kaupade ostmisest), et riigikaitset tarbida. Kuid kui seda kaupa majanduses ei toodeta, vaid toodetakse mingeid teisi kaupu selle asemel, siis on siin ilmselgelt tegemist ressursside ebaefektiivse kasutamisega. Avalikel kaupadel on kaks omadust, mida pole ühelgi erakaubal: · mittevälistatavus · konkurentsitus (ehk mitterivaalsus) Kui ühel kaubal on mõlemad need omadused, nimetatakse kaupa puhtaks avalikuks kaubaks. Kui kaubal on üks nendest kahest omadusest, on tegemist poolavaliku kaubaga. Kui pole aga kumbagi omadust, on tegemist erakaubaga. http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html *Välismõjud - On mitmeid tegevusi, millede käigus majapidamised või firmad mingeid tegevusi sooritades
Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel. Kui kaupa ei saa rentaablilt toota aga ta on ühiskondlikult vajalik - peab sekkuma riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. · mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Erakaubal on omadused: · välistavus: kui keegi saab kauba siis kellelgi teisel pole võimalik seda saada. · rivaalsus: tarbijad on omavahel rivaalid kuna ressursid on piiratud. Erafirma ei saa panna inimesi maksma ühiskondliku kauba eest. Teades et on võimatu keelata talle selle hüve kasutamist, varjaks ta oma eelistust - teataks, et ta ei vaja seda, lootes et teised maksavad selle eest. Samuti ei olene valgustuse kulud sellest kui palju inimesi seda kasutasid.
kauba pakkumisest huvitatud. 2) mitterivaalsus ehk konkurentsitus. Erakaubad on rivaalid, sest tarbijad konkureerivad ühe ja sama kauba pärast omavahel, kui üks saab, siis teine jääb ilma. Avaliku kauba puhul, kui kaup on toodetud, ühe tarbija lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist. Tuleb sisse piirkulu mõiste( MC) kasutamine, see on kogukulu juurdekasv täiendava tarbija lisandumisel. Avaliku kauba puhul MC = 0, erakaubal MC ei ole null. Nendest kahest omadusest tuleneb järeldus: ei ole mõtet puhaste avalike kaupade tarbijate arvu piirata ja normeerida. Puhtaid avalikke kaupu on suhteliselt vähe. Paljudel kaupadel on rahuldatud 1 eeltoodud omadustest. Arstiabi ja haridus pole puhtad avalikud kaubad, neid ei saa tarbida konkurentsitult ja lisanduvat tarbijat on kerge välja lülitada. Erakaupu võib toota avalikus sektoris ja avalikke kaupu erasektoris. “Tasuta kaasasõitja” – indiviid, keda on väga