täiendava ühiku pakkumisega kaasnevate kulutustega. Meie poolt tarbitavate hüviste hulgas on ka selliseid mis omavad ühishüvisele iseloomulikke jooni aga pakkujaks on erasektor. Selliseks hüviseks on näiteks haridus. Vaatame, kuidas mõtleb koolilõpetaja, kes peab tegema otsuse riigiülikooli või eraülikooli kasuks? Siinkohal peab tegema vahet era- ja ühiskondlikul kasulikkusel. Kui meie sisseastuja eesmärgiks on saada matemaatika õpetajaks, teeb ta valiku elukutse kasuks, mille erakasulikkus ei ole võrreldes ühiskondliku kasulikkusega piisavalt suur. Sellisel juhul ei soovi erasektor matemaatika õpetajaid koolitada, sest tulevase õpetaja soov maksta saadava hariduse eest on väiksem kui selle hariduse andmisega seotud kulutused. Kui sisseastuja sooviks on saada ärimeheks teeb ta otsuse majandusõpingute kasuks. Omandades majandushariduse muutuvad kõrge palga teenimise võimalused avaramaks
Avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks on välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine, sest probleemid tuleb lahendada ning välismõjudega seotud probleemide lahendamisel on avalik sektor erasektorist üldiselt tõhusam, kiirem ning teostus ka odavam. 169. Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus? Välismõjusid korrigeerivate maksude olemus seisneb selles, et erapiirkulud muudetakse võrdseks sotsiaalsete piirkuludega või erakasulikkus võrdseks sotsiaalse kasulikkusega. 170. Tooge näiteid maksudest ja trahvidest välismõjude ärahoidmiseks? Maksud ja trahvid välismõjude ärahoidmiseks on nt kütusele ja alkoholile seatud aktsiisimaks (Pigou maks). 171. Tooge näiteid dotatsioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele? Välismõjusid ärahoidvaid investeeringuid doteeritakse, nt subsideeritakse ühistransporti, et inimesed sõidaksid vähem individuaalsete masinatega.
168. Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine? Erasektor ei saa sellega alati iseseisvalt hakkama. AS saab seda teha avaliku hüvena, arvestades välismõjusid ressursside jaotamisel. 169. Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus? Nende maksude eesmärgiks on muuta erapiirkulud võrdseks sotsiaalse piirkuluga. Dotatsiooni puhul muuta erakasulikkus võrdseks sotsiaalse kasulikkusega. 170. Tooge näiteid maksudest ja trahvidest välismõjude ärahoidmiseks? CO2 kvoodid kui maksud, mida tuleb maksta saastamise eest (see on tegelikult rohkem kaubeldav luba). Mõnedes EL riikides (UK automaks) kehtestatud maksud, mis sõltuvad auto CO2 väljaheitest. 171. Tooge näiteid dotatsioonioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele?
annaabi.ee 
