perioodikat USAst, Nõukogude Liidust, Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist ja mujalt. Uute välissuhete teket soodustas huvi Eesti ja teiste vastloodud Balti riikide vastu. Peale vahetuspunkide kasutas ülikool saatkondade, välisministeeriumite, ekspeditsioonikontorite ja eraisikute abi trükiste edastamisel. Trükiseid hangiti ka välisriikide konsulaatide kaudu ja komandeeringutes käies. Samuti telliti kirjandust Eesti ja lähiriikide raamatukauplustelt ja kirjastustelt ja osteti eraisikuilt. Puksoo hindas kõrgelt O. Kallase abi, kes saadikuna Soomes, hiljem Londonis ja Hollandis ülikooli raamatukogule hulgaliselt raamatuid tõi. Tema kaasabil sõlmiti mitmeid koostööleppeid sealsete ülikoolidega. O. Kallas jälgis tõsise huviga ülikooli raamatukogu vahetussuhete arengut. Aastaid 1920-1929 võib nimetada vahetuse reorganiseerimise ja intensiivistamise perioodiks. 1930-ndad kujunesid välisvahetuse kõrgperioodiks. Teaduslikult kõrgtasemeliste ,,Toimetiste"
4 kiiresti ohtlikuks muutus, otsustas Estniska Hjälporganisatsionen tegevusse astuda. Moodustati vastav staap, kuhu kuulusid A. Rei, A. Horm, K. ja J. Scheel, A. Treiman, A. Veske ja R. Schmuul. Eelmiste ülesandeks jäi võimaluste ja lubade muretsemine ja majandusliku aluse loomine, viimane, R. Schmuul, jäi kogu aktsiooni tegelikuks korraldajaks. Erikomitee startis rahakorjamisega peamiselt humanistlikelt ja kiriklikelt organisatsioonidelt ja eraisikuilt. 12 päevaga saadi kokku 47000:- krooni. Paatide peamiseks väljasaatmiskohaks oli Slite Gotlandil, kuhu koondati osalt ostetud, osalt üüritud paate. Esimene paat "Mare" sõitis välja 3. septembril, seega Saksa okupatsiooni ajal. Kui septembri lõpul "suur invasioon" oli alanud, muutus paatide saatmine hõlpsamaks. Rootsi poolt ei tehtud takistusi, tänu landsfiskal Bertil Bondele aidati mitmeti varustusega kaasa. Kuni 20. oktoobrini, mil
· Ideoloogilised teemad (ühiskonna poliitilise struktuuri käsitlused) · Poliitiliselt tähtsad teemad valitseva partei tegevus · Tundlikud teemad nõudis ettevaatlikkust · Vihjavad teemad mitmetähenduslikud Tõene informatsioon massiteabesse ei jõudnud, mõtlev inimene avastas ebakõla silmaga nähtava ja kirjutatud info vahel, mille tagajärjeks oli usaldamatus massiteabe suhtes. Trükikojad ei tohtinud eraisikuilt mingeid tellimusi vastu võtta. Tsensuur keelas ära agitatsiooni nõuk võimu vastu, sõjasaladuste avaldamise, ühiskonnas ärevust tekitavad teated, rahvalikku või religioosset fanatismi põhjustavad ning pornograafilise sisuga asjad keelajaile jäi tohutu lai tegevusväli. Eriti range oli lastekirjanduse toimetamine. Raamatukogudesse tekkisid erifondid, hulk raamatuid hävitati. Trükiks ettevalmistajad juhindusid "Mittesalajaste väljaannete trükkimise ühtsetest
annaabi.ee 
