järgimine. Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet olnud poliitika ja õiguse vundamendiks. VanaKreeka poliste tavade kohaselt on poliitika ja eetika lahutamatud, seega eetiliselt õige on ka poliitiliselt õige. Ent poliitikas kehtivad teised reeglid kui eetikas piiriks on loomulikud õigused. Poliitika liikumapanevaks jõuks on inimeste erahuvid avaliku sfääri korrastamisel, kuid poliitika ei piirdu erahuvidega. Erahuvide kokkupõrkel poliitilisel areenil peaks neist kompromisside tulemusena moodustuma üldhuvi, mida võimulolijad oma tegevusega ellu viivad. Siit saab teha väga selge järelduse: poliitikud saavad võimu ja ametnikud palka just üldise hüve edendamiseks. Riigi kodanikena ei andnud me valimistel võimu poliitikutele oma erahuvide ajamiseks ning maksumaksjatena ei võtnud me ametnikke tööle oma erahuvide edendamiseks.
– Negatiivne definitsioon samuti probleemne: “Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus – on reguleeritud rohketes eri valdkonda – on kodifitseeritud põhiliselt järgmistes puudutavates seadustes; seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PerS, PärS,
Erisused tekivad juhul kui formaalne seadus sätestab teovõime erinevalt TSÜSist. Piiratud teovõime tsiviilõiguses tähendab seda ka haldusõiguses ning nad saavad tegutseda esindajate kaudu. Teovõime piiramine: tavaliselt lähtub erahuvidest - Teovõimetuks tunnistamine loeb helduses, kui tema vaimuhaigus on ohtlik ka avalikele huvidele. Tavaliselt on see siiski seotud erahuvidega. Teovõimetus seotud avalike huvidega lisaks erahuvidele 1 Haldusõigusvõime võima omada haldusõigusnormiga determineeritud õigusi ja kohustusi, väljendub nende pädevuses (fikseerib täidetavate haldusülesannete ringi ning nende realiseerimiseks vajalike õiguste ja kohustuste mahu). 21 B. HALDUSÕIGUSSUHETE SISU JA LIIGITUS