Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara
Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI Erahariduse osakaal on järjekindlalt suurenenud nii täiskasvanu - ja kõrg - kui gümnaasiumi- ja alushariduses. Koolikohustuse täitmatajätmisele ei ole suudetud piiri panna. Tänavail hulguvad endiselt lapsed, kelle koht on põhikoolis. Eliit - ja tavakoolide õppekavades ja õpikeskkondades on tekkinud põhimõttelised erinevused. Õpetaja prestiiz on suhteliselt madal, välja arvatud eliitkoolides töötavatel õpetajatel. Keskhariduse ümber on pikemat aega käinud omamoodi rebimine
Kui sisseastuja sooviks on saada ärimeheks teeb ta otsuse majandusõpingute kasuks. Omandades majandushariduse muutuvad kõrge palga teenimise võimalused avaramaks. Järelikult õnnestub majandustudengil tulevikus suur osa sellest kasulikkusest mida ta loob ka endale saada. Sellisel juhul ollakse valmis ka õpingute eest rohkem maksma. Valdkondades kus erakasulikkus on võrreldes ühiskondliku kasulikkusega piisavalt suur hakkab kooliharidust pakkuma ka erasektor. Seega tegeleb erahariduse turg valdkondadega kus erakasulikkus osutub piisavalt suureks võrreldes ühiskondliku kasulikkusega. Tavapäraselt on sellisteks valdkondadeks majandus- ja juristiharidusega inimeste koolitamine. Miks ikkagi ei suuda erasektor rahuldada nõudmist ühiselt tarbitavate hüviste järele? Üheks oluliseks põhjuseks, miks erasektor selliseid hüviseid ei paku on selles, sest nende hüviste tootmine pole majanduslikult kasulik. Samuti puudub paljude kaupade puhul turg ja hinda ei saa määrata
annaabi.ee 
