eelkõige Platoni interpretatsiooni Protagorase ja Sokratese vaadetest ja nende vaadete vahekorrast omavahel. Dialoogis kujutatud situatsioon on järgmine: Protagoras, kuulus sofist, on saabunud Ateenasse ja esineb avalike ülesastumistega. Teiste seas tuleb teda kuulama ka Sokrates, kes esitab Protagorasele küsimuse: mis on see, mida Protagoras kui sofist õpetab. Protagoras vastab – tänu tema õpetusele saab õpilane iga päevaga nii eraasjus kui ka avalikes asjus paremaks (oikos on privaatsfäär, polis aga kõik see, mis ei ole oikos). See, mida Protagoras õpilases kujundada lubas, kandis Kreekas nimetust arete. Tegemist on antiikeetika keskse mõistega, mille tavaliseks tõlkevasteks on voorus. Viimane sai traditsiooniliseks eetikaterminiks, omandas aga hilisemates moraaliõpetustes algsega 11 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Katsed kestavad nii kaua, kuni üks juht rahva hulgast lõpetab niisuguse tegevuse. Selle eest imetleb teda rahvas. Siit tuleb välja, et monarhia on kõige tugevam.“ PERIKLESE KÕNE DEMOKRAATLIKU ATEENA ÜLISTUSEKS (Thukydides „Peloponnesose sõja ajalugu“) Oma riigikorras ei jäljenda meie teiste rahvaste korratust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Eraasjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusesse, siis kasutab meie riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea kuulsuse mõnel alal; samuti pole kehvikule ta tegevuses madal seisus takistuseks, kui ta aga suudab osutada riigile mingi teene.
jäänud. Ja siis seisis tal täna es Grand-Chätelefs kohtuistungist osavõtmine. Ent me oleme tähele pannud, et kohtunikud armastavad asju õnda korraldada, et kohtupäev langeks ühte nende aha tujuga, nii et alati leiduks mõni süüdlane, kelle eale nad oma pahameele välja saaksid valada, ja seda uninga seaduse ja õiguse nimel. Istung oli aga alanud ilma temata. Tema asetäitjad tsiviil-, kriminaal- ja eraasjus tegid nagu harilikult tema töö ära. Juba hommikul kella kaheksast peale seisid mitu tosinat mees- ja naiskodanikku kokku surutult ja kinni kulutult Grand-Chätelet' alumise saali pimedas nurgas tugeva tammise tõkkepuu ja seina vahel, kus nad suure õndsusega pealt vaatasid tsiviil- ja kriminaal-kohtu vaheldusrikast ja rõõmustavat vaatepilti, mida pakkus meister Florian Barbedienne, Chätelet' noorem
annaabi.ee 
