aastatuhande jooksul. Sotsiaalsed kihid patriitsid ja plebeid, ratsanikud ja nobiliteet (patriitsid ja rikkad plebeid) ning varatud kodanikud.Rooma saadikud olid saadetud Kreekasse tutvuma sealse seadusandlusega, eelkõige Soloni seadustega. Seisukoha, et riik ja võim rajanevad avalikul õigusel, formuleeris esmakordselt Rooma riigimees ja kirjanik Cicero (106-43 eKr..).Riik tähendab eelkõige üldist õigust õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi (Res publica) ning erineb kodanike eraasjast. Riigi ülesandeks Cicero arvates kodanike õiguste ja huvide kaitsmine = salus populi suprema lex, rahva hüve olgu kõrgeim seadus. Cicero pidas riikliku võimu allikaks õigust, mille aluseks on omakorda looduses valitsev loomulik kord. 1.2 Poliitilised ideed keskajal Hilis-Rooma riigis, keskriigi ajastul, sulas antiikajastu riigi- ja õiguskäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega, mille kohaselt on Jumal maailma ja inimese looja,
Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Ladinakeelsest sõnast libertas on tulnud inglise liberty `vabadus'. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani
ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas
annaabi.ee 
