26.oktoobril 2001 48 asutajaliikme poolt. Ühingul on õigus anda välja trükiseid ja helikandjaid, korraldada kontserte, festivale, konverentse ja muid üritusi, luua fonde, anda välja stipendiume, toetusi ja auhindu. 2001-2004 esimees Andres Uibo 2005-2008 esimees Andres Kapp (Villem Kapi poeg) 2009- .. esimees Priit Toobal Ühing omab kinnisvara, Suure-Jaanis Köleri 2. Selle maja ostis eraalgatuslikult läbi annetuse Horst Schuber. Tänaseks on ühingus liikmeid 61, kuhu kuulub ka Artur Kapi tütrepoeg Artur Inthelmann Saksamaalt. 6 Viimaste aastate festivali toimumisest Muusikafestival aastal 2007 2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia. 10 aastane muusikafestival see on traditsioon.
Kasvas eesti rahva arv ja ületas 1 miljoni piiri. Talurahvareformide ajastu rajas aluspinna rahvuslikule ärkamisele ja kiirele kultuurilisele arengule. Juhtiv seisund oli Balti-Saksa mõisnike käes. ·Vallakohtud- Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud Baltisaksa aadlike poolt, tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõsniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. ·Usuvahetusliikumine- Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine pärisorjusest vabastamise järel leidis plahvatusliku väljenduse usuvahetusliikumises. Pettunud talurahva spontaansed rahutused, mis kohati võtsid küllalt teravaid vorme,
19.sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega, kuid hoolikas õpetaja ja innukas hariduse levitaja oma ümbruskonnas. Põhja-Eesti koolielu piduriks saigi koolmeistrite puudulik ettevalmistus koolitööks. Suurem osa neist omandas kirjaoskuse iseõppimise teel. 7. Ärkamisaeg ( kihelkonnakoolid- teise astme koolina, Jakobsoni uued õpikud) Uus koolitüüp- kihelkonnakool kui teise astme rahvakool- rajati esialgu eraalgatuslikult. Esimesena asutas kihelkonnakooli 1804. aastal Kanepi praost J.Ph. Roth. Kihelkonnakooli eesmärk oli külakoolides saadavate teadmiste täiendamine, eriti nende nende teadmiste andmine, mis õpilast ette valmistaks tulevasele maaelule, seega põllumajandusele. Uut tüüpi koole hakati asutama pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmist. Kihelkonnakooli õpilaste arvuks nähti ette vähemalt 12 poissi vanuses 14-17.
annaabi.ee 
