saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi Itaalia maalikunstnike töödel nähtavat looduse ja hoonete terviklikku harmooniat. Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. Maastikuarhitektuur hõlmab tänapäeval näiteks parkide kujundust, detail- ja üldplaneeringute koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja
võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga. Tema põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Aednik Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoones). Paljud aednikud rajavad oma ettevõtte, et iseseisvalt pakkuda haljasalade ja eraaedade hooldamise teenust. Töö iseloom Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid).
Nad sobitasid alati oma põhikonstruktsioonide suurust ja kuju ümbritsevasse maastikku; valisid oma aedadele kõige kaunimad paigad ning püüdlesid alati täiusliku ja harmoonilise lõpptulemuse poole. Kreeka maastikus oli palju rohkem inimesele orienteeritud kui varem, mastaabid olid väiksemad. Kreeka maastik oli väga vahelduv, dramaatiliselt järsk maapind, kus kohtuvad meri ja katkendlik manner. ANTIIK-KREEKA HALJASALADEST Kreeka demokraatlik kultuur ei soodustanud suurte eraaedade teket, küll aga üldsusele mõeldud rajatiste teket. Antiik-Kreeka haljasalad võib oma funktsioonilt jagada neljaks. 1. Pühad paigad, mis olid pühendatud tarkusejumalanna Athenale ja loodusvaimudele. Loodusjõude ja vaime tuli paluda ja neile ohvreid tuua selleks, et nad inimesi aitaksid. Selleks olid erilised pühad paigad, tihti puudesalud või hiied (alsos), kus leidus ka mõni allikas. Ohverdati ka üksikutele pühadele puudele (nt loorber - Laurus nobilis). Pühades
annaabi.ee 
