Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS Soolatüükad on viirusliku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist.Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. SOOLATÜÜGAS URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Enamasti on urtikaaria lühiajalise kestusega
Kalade lõppemist tuleb ette harva, kuid tugevalt tabandunud kalad praagitakse. Neid võib keedetult kasutada loomade söödaks. Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku. Eesti kalamajandeis karpkalade rõugeid esinenud ei ole. Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel ja vanematel kaladel. Iseloomulik on kalade kehal ja uimedel tihkete, parafiini meenutavate epiteelkoe kasvajate e epitelioo mide teke(joonis1). Haiguse raske kulu korral epitelioomid laatuvad ja katavad ühtlase kihina kogu kala keha. Haigetel kaladel luud pehmenevad ja hiljem arenevad mitmesugused skeleti deformatsioonid. Siseorganeis muutusi ei ole. Diagnoos pan nakse kliiniliste tunnuste alusel. Epidermise muutused on niivõrd iseloomulikud, et diagnoosimiseks on sellest küllalt. Haiguse esimest staadiumi, valget laiku kehal, võib mõnikord segamini ajada ektoparasiitide vigastusega. Kalade koostis
19 · Pöördu nahaarsti poole kui märkad püsivaid või kasvavaid laike või sõlmi 5. SOOLATÜÜKAD Soolatüükad on viiruslikud (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7 ) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist. Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. (vita.ee 23.02.09) Soolatüügas on küll nakkav, aga tema tekkimiseks on eelnevalt vaja nahale mikrotraumat. Tervest nahast ei tungi see läbi. Paljajalu käimine polegi alati nii hea, nagu on harjutud
annaabi.ee 
