Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub. Tekib palavik, mida
oksüdatsioonil maksimaalne kogus energiat. (2) rasvad ei ole hüdraaditud, see võimaldab neid palju tihedamalt pakkida säilituskudedes. Adipooskude = rasvkude, adipotsüüt = rasvarakk. Rasvhapped vabanevad adipooskoe triglütseriididest hormoon-reguleeritava lipaasi toimel. Pankrease lipaasid hüdrolüüsivad triglütseriide (TAG) 1. Ja 3. Asendist. 2. Peensooles rasvhapped emulgeeritakse sapphapete poolt mitsellidesse, mis difundeeruvad epiteelirakkudesse. Seal nad taasesterdatakse triatsüülglütseriidideks, mis agregeeruvad lipoproteiinidega külomikroniteks. Viimased tungivad kapillaaridesse, kus nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. 3. Rasvhapete -oksüdatsioon on rasvhapete oksüdatiivne degradatsioon atsetüül-CoA-ks, mis toimub mitokondrites. Eelduseks on rasvhapete aktiveerimine CoA-ga: Rasvhappe-CoA süntetaas kondenseerib rasvhapped CoA-ga samaaegselt ATP hüdrolüüsiga AMP-ks ja PPi-ks
Lammastel, kitsedel pole haigestumist täheldatud. Ulukloomadest võivad haigestuda põdrad, hirved, kitsed, kährikud, metssead. Inimene (gripilaadsed muutused). Levik: Nakkusallikad: haiged loomad (sülg, lõhkenud villide sisu), verd imevad putukad. Nakatumise viisid: transkutaanne, alimentaarne, respiratoorne. Patogenees: Nakatumise järgselt tekib vireemia. Viirus tungib suu limaskesta, suu ümbruses, jäsemete distaalsete osade ja nisade naha epiteelirakkudesse, kus hakkab paljunema. Epiteelirakud hävivad, kahjustunud aladel tekivad paapulid, villid ja haavandid. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 2-5 päeva. Kulg: äge. Suuõõne ja keele limaskestal hüpereemilised alad. Kollaka seroosse vedelikuga täidetud villid. 3-7 päeval villid lõhkevad, tekivad erosioonid. Palavik (langeb villide lõhkemise ajal). Depressioon, salivatsiooon , konjunktiviit. Lehmadel tekivad villid nisadele ja udara nahal, ninapeeglil, sõravahes ja – piirdel
flexneri, S. sonnei ja S. boydii. Salmonella n Kliiniline tähendus kaks erinevat haigust - tüüfus ja gastroenteriit (salmonelloos). Mõlemad haigused algavad sama moodi, kuid gastroenteriidi korral jäävad bakterid soolde, tüüfuse korral tekitajad levivad. n Virulentsusfaktorid ¨ Endotoksiin võib omada rolli rakusisesel säilimisel ¨ Kihn S. typhi ja mõned S. paratyphi tüved ¨ Adhesioon fimbriatega ja ilma ¨ Tüüp III sekretsioonisüsteem viib molekule epiteelirakkudesse, mis vajalikud mikroobide sisenemiseks; aitab Salmonella'l makrofaagides säilida ¨ Välismembraani proteiinid - aitab Salmonella'l makrofaagides säilida ¨ Flagellad aitab bakteril soole limaskestal liikuda ¨ Enterotoksiin gastroenteriidi patogeneesis osaleb ¨ Rauda siduv süsteem. Salmonella infektsioon n Endosoomi haaratud salmonella liigub rakkude basaalküljele, seal salmonella vabaneb ja fagotsüteeritakse makrofaagi . n
annaabi.ee 
