av supgillen till finstämd naturlyrik, via betraktelser över födslar, sjukdom, dödsfall och begravningar. N:o 1: "Gutår båd natt och dag"- I denna text skämtar Bellman med det ålderdomliga språket i den gällande svenska bibelöversättningen (i princip fortfarande Gustav Vasas bibel från 1541); N:o 9: "Käraste bröder, systrar och vänner"- Musiken, alkoholen och erotiken är viktiga element i denna dikt, I episteln återfinns - som så ofta hos Bellman - dels iakttagelser, referat, dels direkta tilltal med uppmaningar och delvis frågor. Referat och tilltal kombineras i långa stycken. Båda sorterna av talhandlingar hjälper till att skapa ett intryck av att diktens jag befinner sig mitt i ”allting”- tidsmarkeringar, detaljerad, fokusväxlingar; "N:o 23: "Ach du min Moder!"- han är bakfull tills kroget öppnas och anklagar sina föräldrar,
eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu
esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas
annaabi.ee 
