Peab suhestuma. Oleviku ajalugu-kuidas oleme saanud selleks, kes me oleme? Kuidas võiksime olla teistmoodi? Arhiiv:tema jaoks. Süsteem, mis valitseb selle üle, mida me saame öelda ja mida mitte. See piiritleb meie sõnumeid ja ka eritleb neid: arhiiv on „lausungite moodustamise ja teisendamise üldine süsteem.“ Episteem -inimene sünnib alles modernses episteemis ning „võiks kihla vdada, et inimene kaob, kustub just nagu rannaliivale joonistatud nägu. Kolm episteemi. -Renessanss -Klassikaline -Modernne RENESANSS:Kuidas erinevad ajastub märki suhtusid? Ajastute muutudes muutuvad ka vaated, freimid.Märgid on signatuurid, nad on kirjutatud asjade endi sisse või peale. Maailm on loetav justkui raamat. Keel ise on osa asjade korrast mida on võimalik samamoodi maailmast üles korjata. NT:kui mingi lille peal on islma kujutis siis on ilmselge, et seda saab kasutada silmahaiguste raviks...
teaduste vahel välja tuua ja neid teadusi analüüsitakse diskursiivsete (anonüümsete ajalooliste reeglite kogum, mis on alati määratletud antud epohhi sotsiaalsete ja lingvistiliste reeglite poolt ning viimased tingivad kindlad epohhile omased informatsiooni kandmise funktsioonid) seaduspärasuste poolt. Vahe episteemide ja diskursuste vahel seisneb viimaste suuremast mõjutatavuses. Foucault toob raamatus ära kolm ajaloos eksisteerinud episteemi, mis määrasid nende epohhide mõtlemise eripära ning asjade ja neid tähistavate sõnade vahekorra: 1. renessanssi episteem 16 sajandil -- Foucault järgi iseloomustab seda episteemi neli sarnasuse tüüpi: a) üleüldine kokkusobitamine (convenentio) asjade vahel. Näiteks hing-keha, maa-meri, inimene ja kõik, mis teda ümbritseb -- kõikehaarav maailma süntaks. Lähedaste
hine mitte ainult nende "vahetuil" või jooksvail kogemuslikel veendumustel, vaid samuti nende sündmuste tähtsuse hindamisel, mida nad lähiminevikust mäletavad. Nagu näeme, leidub neurofüsioloogidel ja teistel "objektiivsetel kolmandaisikulistel" teoreetikutel häid põhjendusi, et sellist omaduste klassi uuringuteks välja valida. Ainult et tegemist pole kvaali- dega sel lihtsal põhjusel, et episteemiline suhe nendega on täpselt samasugune, nagu on episteemi- line suhe selliste väliste, kuid kergesti kui ka eksivalt kindlaksmääratavate omadustega nagu toatemperatuur või kaal. Ettekujutus, nagu tuleks selle kinnitamiseks, milliste kvaalidega on tegu, konsulteerida välise eksperdiga või sooritada enda peal keerukaid käitumuslikke teste, viib meid kindlasti liiga kaugele meie algsest ettekujutusest kvaalidest kui omadustest, mida me tunneme ise- äranis lähedaselt. Arvatavasti oleme niisiis valinud vale tee
annaabi.ee 
