Kitsamas mõistes üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp, kujuneb indiviidi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 13. Polügeensed ehk kvantitatiivsed tunnused - tunnused, mille avaldumine sõltub paljude geenide summeeruvast toimest ja keskkonnatingimuste mõjust. 14. Epistaas - ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise lookuse geeni avaldumisele. Geeni, mis allutab teise geeni avaldumise, nimetatakse epistaatiliseks, alluvat geeni hüpostaatiliseks. 15. Geneetiline kood on vastavus nukleiinhapete (RNA) ja valkude primaarstruktuuride vahel. 16. Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest
pruunide koertega, kus F1 polvkonnas saadakse ainult valged jarglased. F2 polvkonnas toimub lahknemine 12:3:1 (vastavalt valged: mustad: pruunid). Valgetel koertel esineb dominantne parssiv (inhibiitor) geen I, mis blokeerib pigmendi tekke, selle retsessiivne vorm i aga voimaldab pigmendi sunteesi. Geen B maarab musta varvuse ja selle alleel b pruuni varvuse. Seeparast on genotuubiga I-B-ja I-bb valged, iiB-mustad ja iibb pruunid. Analoogiline lahknemine esineb hobuse varvustunnuste puhul. Epistaatiliseks dominantseks geeniks on halli varvust maarav geen, mis norgendab pigmendi sunteesi ja pohjustab valkjas-halli varvuse. Geen B maarab musta varvuse, b -raudja. Hallide (RRBB) ja raudjate (rrbb) omavahelisel ristamisel saadakse F1-s koik hallid (RrBb), F2-s aga halle 12/16 (R-B-ja R-bb), 3/16 musti (rrB-) ja 1/16 raudjaid (rrbb). Dominantne epistaas lahknemissuhtega 13:3 ilmneb sel juhul, kui hupostaatilise geeni retsessiivsel alleelil on samasugune fenotuubiline avaldumisviis kui dominantsel
F2 põlvkonnas toimub lahknemine 12:3:1 (vastavalt valged: mustad: pruunid). Valgetel koertel esineb dominantne pärssiv (inhibiitor) geen I, mis blokeerib pigmendi tekke, selle retsessiivne vorm i aga võimaldab pigmendi sünteesi. Geen B määrab musta värvuse ja selle alleel b pruuni värvuse. Seepärast on genotüübiga I-B- ja I-bb valged, iiB- mustad ja iibb pruunid. Analoogiline lahknemine esineb hobuse värvustunnuste puhul. Epistaatiliseks dominantseks geeniks on halli värvust määrav geen, mis nõrgendab pigmendi sünteesi ja põhjustab valkjas-halli värvuse. Geen B määrab musta värvuse, b - raudja. Hallide (RRBB) ja raudjate (rrbb) omavahelisel ristamisel saadakse F1-s kõik hallid (RrBb), F2-s aga halle 12/16 (R-B- ja R-bb), 3/16 musti (rrB-) ja 1/16 raudjaid (rrbb). Dominantne epistaas lahknemissuhtega 13:3 ilmneb sel juhul, kui hüpostaatilise geeni
annaabi.ee 
