56. Polüalleelsus ja polügeensus Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene 57. Letaalsus Embrüonaalsed, postnataalsed - teatud kombinatsioonis põhjustab surma 58. Suguliitelised tunnused Peamiselt X kromosoomis, harvem ka Y kromosoomis. Sugukromosoomides kanduvad haigused. Nt. Hemofiilia 59. Holandrilised tunnused Suguliitelised tunnused, paiknevad Y-kromosoomis, päranduvad isa liini pidi. 60. Epistaatilised geenid Ühes lookuses asuva geeni tõkestav toime teise lookuses asuva geeni avaldumisele. 61. Komplementaarsed geenid Mitme (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Kanade rooshari geen R ja herneshari geen P. Nende koosmõjul = R_P_ - pähkelhari 62. Duplikaatsed geenid (Duplikaatsus) ehk kordne toime, ühte dominantset tunnust mõjutab kaks või enam geeni, kusjuures teise geeni toiminantsus tunnust ei võimenda
Lahknemissuhe on 9:3:3:1. Saab uurida kahe ja enama tunnuse samaaegset pärandumist. 22. Geenide koostoime. Komplementaarsus. Epistaas. Duplikaatsus. Komplementaarne (täiendav) - kahe või enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Nt pähkelhari kukkedel. Epistaatiline -ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. Allutava toimega geenid on epistaatilised, alluvad geenid hüpostaatilised. Duplikaatne ehk kordne –2 või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 23. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne - mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub
näiteks ajutise populatsiooni suuruse languse korral - näiteks mõne õnnetuse tagajärjel või, mis lubavam, uue asuala koloniseerimisel väikesearvulise alampopulatsiooni poolt. Dobzhansky-Mülleri postsügootse isolatsiooni teooria järgi on hübriidide väiksem kohasus tingitud paljudest geneetilistest põhjustest. Adaptiivmaastikul asuksid siis orgudes hübriidid. Mitmelookuseline kontrollsüsteem ja mittetoimivad epistaatilised suhted. 7. Mis on Haldane'i reegel liigitekkel? Millest võib see olla tingitud? Postsügootse isoleerituse korral on väiksema elujõulisusega heterogameetne sugu (nt XX on kohasem kui XY), aja jooksul kohasus muutub võrdseks ehk homogameetse soo kohasus ajas langeb. 8. Kui ühe liigi üks populatsioon jagada kaheks osaks ja neid mitu generatsiooni erinevates tingimustes kasvatada, siis tekib reproduktiivne isolatsioon kaasproduktina adaptiivsele evolutsioonile. Mil viisil saab see tekkida
annaabi.ee 
