Isa on keevaline ja ihne, ema on palju lugenud, haritud, religioosne, õrnatundeline. Isa kasvatab lapsi väga rangelt. Elavad vaestehaigla territooriumil. Ema püüab isa karmust leevendada. Dostojevski on oma elu lõpuni tänu sellele väga religioosne. 1837. a pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjakooli- kummalegi ei meeldi see, kuid kartes isa õpivad ikka. Ema ja isa surid- ema tuberkuloosi, isa kägistasid töölised vms. Dostojevski saab närvivapustuse- langetõbi, on elu lõpuni epileptik . Lõpetavad vennaga sõjaväekooli, vend määratakse Tallinna tööle, Dostojevski läheb 1844 Peterburi tööle, võtab ennast lahti ja hakkab kirjutama. Ta on kahjuks aga kirglik mängur, vaevleb selles kogu elu. Põhimomentidel otsis ta abi Piiblist. Esimene kirjanduslik teos oli tal 1894 "Engenie Grandet" tõlge, enda raamat oli "Vaesed inimesed" kirjeldab seal Peterburi vaesema rahvakihi elamist, aga see läheb sügavamaks, kuna ta seletab inimeste tegusid psüühikaga
...................................................................... 36 Lisad.........................................................................................................................................37 2 Mõisted 3 Sissejuhatus Epilepsia ehk rahvakeeli langetõbi on kummaline haigus. Ei valusid ega muidu halba enesetunnet, aeg-ajalt esinevad ,,vaid" krambihood, ülejäänud ajal ei erine epileptik üldjuhul millegi poolest teistest inimestest. Et aga haigushoog võib peale tulla millal ja kus tahes, peab epileptik alati oma haigusega arvestama. Antud teema valik tuli mõttesse peale reisi, kui tuttaval tuli peale epilepsiahoog ning mitte keegi ei osanud midagi teha. Kõik läksid paanikasse ja hakkasid meenutama kõike mida oldi kuuldud selle haiguse kohta. Kes tahtis pulka suhu panna, kes kiirabisse helistada. Kiruti ka
Idioot 1. Kuidas algab teos? Miks see motiiv? Teos algab rongis, kui Mõskin ja Rogozin üksteist märkavad. 2. Mõskini kirjeldus. Nimi. Rogozini nimi, suhted perega Mõskin- seljas sveitsipärane keep. U 26-27 aastane, suhtselt pikk, tihedate juustega blond, väike habe. Suured sinised ja arukad silmad, pilk oli vagur ja raske. Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene. Rogozin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk
kurjategijatest on mõned anomaaliad, 1/3-l palju anomaaliaid ja 1/10 on selles aspektis normaalsed. 1 Sellest tulenevalt hakkas ta siis hilisemal perioodil jagama kurjategijaid erinevatesse rühmadesse, kus siis ainult üks osa olid kaasasündinud kurjategijad. Kurjategijate tüübid: 1) sündinud kurjategija (born) moraalne imbetsill ja epileptik. Seos kuritegevuse ja epilepsia vahel on seotud rohkem päritolu kui identiteediga. Epilepsia esindab perekonda, mille liigid on moraalne hullus ja kriminaalsus. 2) kirekurjategija (by passion) seotud hoogsuse ja raevukusega, altruismist kihutatud. Siin on enamasti naised, sellest 91% on tapmised. 3) hullunud kurjategija (insane) kleptomaanid, nümfomaanid, joodikud, pederastia
annaabi.ee 
