Kõrge agranulotsütoosi (vähenenud valgete vereliblede arv) ja hepatiidi oht Kasutamisel tuleb hoolega jälgida maksaensüümide tasemeid o Antiepileptilised ravimid: topiramaat ja lamotrigiin – sobivad rasedatele Sedatiivid/hüpnootikumid Bensodiasepiinid o Enamasti kasutatakse paanika häirete, ärevushäirete, insomnia, staatus epilepticuse (üksteisele pausideta järgnevad epileptilised hood) korral o Midasolaam – peamine kasutus paanika häired & status epilepticus o Diasepaam – peamine kasutus paanika häired & status epilepticus o Lorasepaam, temasepaam ja oksasepaam – parimad maksaprobleemidega patsientidele, kuna neid metaboliseeritakse maksa-väliselt o Triasolaam o Alprasolaam o Klonasepaam o Klordiasepoksiid Barbituraadid
Nõdrameelsete ravimine uinutitega on küsitav ja raske. Neuroleptikumidest on kasutusel samad ravimid mis segasuse ravis. Ravimitest ja alkoholist tingitud unetus Unerohu järsk ärajätmine põhjustab mõnikord unetuse. Ei tohi unustada, et pikaajalise unerohu tarbimisega on välja kujunenud harjumus ja ravimi ärajäämine võib esile kutsuda deliiriumiga sarnase pildi. Pikaajalise bensodiatsepiinrea preparaatide kasutamise järsk ärajätmine võib põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja
hammustuskaitse. Muutus on tingitud sellest, et reeglina hammustab patsient keelde krambihoo alguses, st ajal, mil kiirabi ei ole veel patsiendi juurde jõudnudki. Lisaks tekitas (iseäranis ebasobivast materjalist) hammustuspulkade kasutamine patsiendile tihti veelgi tõsisemaid lisavigastusi alates hamba- ja hambaproteeside ning suu- ja kurguvigastustest kuni murdunud hammustamiskaitse allaneelamise või hingamisteedesse tõmbamiseni välja. Status epilepticus Status epilepticuse krambid kestavad kas pikka aega või korduvad lühikeste vahedega, st alla 1- tunniste intervallidega. Pauside ajal patsient täielikult teadvusele ei tule. 320 Status epilepticust tuleb tingimata osata teistest tserebraalsetest krampidest eristada. Tegemist on eluohtliku seisundiga, mis nõuab kiiret sekkumist. Status epilepticuse avaldumine võib olla väga erinev, sest seda esineb erinevate krambivormidena, mis väljenduvad erinevalt. Petit mal krambid
annaabi.ee 
