Prognoos sõltub igal lapsel tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, kuid enamasti on siiski vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seoseid skisofreenia ja autismi vahel. Siiski ei teki enamikel autistidel hilisemas elus skisofreeniat. Epilepsia ja skisofreenia vahekord: 3040 % autismihaigetest tekivad enne 30. eluaastat krambid (enamasti varases lapseeas või teismeeas epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine 5 Allikad www.inimene.ee www.autismeesti.ee 6
aastaseks saades. See võimaldab alustada varajast ravi ja õpetamist. Autismi korral võib leida kõik IQ väärtusi, kuid ¾ - l juhtudest leitakse oluline vaimse arengu mahajäämus. (Townsted 1993.) 5 Õendusprobleemid Selle haiguse juures on probleeme väga palju: suhtlemisraskused, piiratud stereotüüpne käitumine, kõneraskused, orientatsiooni puudumine, kontakti saavutamise raskused. Epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine. Patsientide ravisse peavad olema kaasatud logopeed, psühholoog, kasvataja, õde, perearst, perekonnaliikmed, füsioterapeut. Autismi haigele lapsele on oluline pedagoogiline treening ja mõjutamine. Lapsed vajavad individuaalset õppekava. On vajalik igapäeva toimingutega toimetuleku õpetamine. Pedagoogilise mõjutamise abinõud ja vahendid toetuvad konkreetse lapse iseärasustele
• kõne arenguks on kaasasündinud baas • Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel? • teised (looma)liigid ei tekita silpe – -puuduvad kaashäälikud!!-inimliigile ainuomane (MacNeilage) Penfieldi kõnepiirkonna “kaardistamine” • anatoomiline baas: madal kõri, lai kurk (Lieberman) • Epilepsiahaigetel op-i käigus kõnega seotud ajupiirkonna elektriline stimulatsioon • võtmekoht: tegusõna kasutamine õiges ajas ja pöördes (lastel areneb ise) põhjustas: kas kõne aresti (kui rääkis) või tekitas teatud häälitsusi (vait olles-“oh” “ee”jne) – Milline ajupiirkond?
annaabi.ee 
