1) Pikemad teosed kuuluvad aleksandria stiilis ,,õpetatud" luule liiki: erudeeritud, lihvitud, mütoloogilise sisuga, enamasti mini-vormiline. 2) paljud luuletused kirjutatud nn mööda minnes (juhuluule), tühistel teemadel. 3) keskseks peateemaks on traagiline armastus Lesbia vastu (selle varjunime all, mis peab meenutama Sapphot, peitub antiikaja teadete järgi senaator Metelluse abikaasa Clodia, Cicero poliitilise vastase õde, Rooma seltskonnadaam) 4) epigrammiline pilkeluule oli enamasti terav ja halastamatu, suunatud kindlate isikute pihta. Esineb sageli lihtrahvalikku jämedat sõimu ning folkloorseid valemilisi väljendeid. 38. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed. Vergilius (70 19 e.m.a.) oli Põhja-Itaaliast alamkihist pärit maaomaniku poeg, poeet, Rooma rahvuseepose ,,Aeneis" autor. Tema esimene suur luuleteos oli ,,Bucolica" (,,Karjaselaulud"), millele järgnes poeem ,,Georgica" (,,Põllutööst"). 39
Teos on mitmekülgne ja laiaulatuslik ning hõlmab sürrealismi selles kõigis vormides, olles eesti luule üks hinnatumaid teoseid selles zanris. 9 2.3. ,,Rroosi Selaviste" Tegemist on 1957. aastal ilmunud pisiformaadilise keelemänguliste aforismide koguga. Lühivormile omaselt on energia keskendatud üksiklausetele, mida autor nimetab ,,mitte- teradeks", et neid ei segataks ära tavaliste mõtteteradega. Mitte-teri täiendavad kogus epigrammiline ,,Väike Eesti luule ajalugu" ja ,,Sümpoosion Rroosi Selaviste juures", kus antakse viimase sümboolne menüü ja rida kõlavaid luuleteri.(Aspel,1989) Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline,
Ta lõpetab pärast II MS oma elu enesetapuga, jättes maha kirja. See situatsioon, millesse ta oli sattunud, võis mängida selles suurt rolli. Erni Hiir (& Albert Kivikas) · Ohverdet konn 30ndatel aastatel hakkab esindama töö-eestlust luules. Hiljem tuleb uus pööre ja hakkab kajastama nõukogude luulet. August Alle ,,Lilla elevant" iseloomustab 20ndate aastate följetone. Ta on põliselt tuntuks saanud ühe luuletusega ,,Eesti pastoraal". Iseloomulikum on temale siiski terav epigrammiline stiil. Hendrik Adamson · 1919 Mulgimaa Mulgi kontektsit ja mulgikeelse luule kontekstis hakatakse teda ka tajuma ja tõlgendama. Samas kirjutab ta ka 30ndatel aastatel ka proosat. Ta armub oma kooliõpilasse, kuid sellest ei tule midagi. Suures hingelises kriisis hakkab õppima esperantot ja ka on selles keeles ilmunud teoseid. Ühtpidi külalauluku positisoon, kuid samas ka väga dünaamiline ja elav luulekeel. Artur Adson
Catulluse lüürikas avaldub armastus esmakordselt suure, võimsa, hingestatud, inimest ülendava tundena. Seetõttu meenutavad C luuletused uusaja lembelüürika parimaid näidiseid. Armuõndsuse ja meeleheite kirjeldamisel on luuletaja tabanud selliseid tundetoone, mis veel tänapäevalgi lugeja hinges vastukaja leiavad. C arvukad juhuluuletued veetlevad oma vaimukuse, siiruse, humoorikuse ja hingesoojusega. Juhuluuletuste vastandiks on autori epigrammiline pilkeluule. Kõik epigrammid pole õelad ja kõik tema agressiivse tendentsiga luuletused ei kuulu epigrammide hulka. C pilge on terav ja halastamatu, alati kindlate isikute pihta. Invektiivid Caesari vastu on poliitilist laadi, mõneski luuletuses rünnatakse anarhistliku kallakuga poeete, pilgatakse mõningaid isikuid nende kõlvatuse ja pahede pärast. Egrammid on napisõnalised, struktuur, keel lihtsad, esineb rahvakeelt, isegi sõimu. Sageli folkloorsed valmilised väljendid.
annaabi.ee 
