" Ummiklainetes " on see zanr esindatud omaette tsükliga.ka poeemis " Laul kleidist... " Leidub ohtralt teravmeelset sotsiaalset satiiri. 1934. aastaks oli valminud Alle kunstiküpseim luuletuskogu " Karmid rütmid ", mis jõudis lugejateni 1923.a . detsembris. Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendus vormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti kirjanduses. Alle oli esimene Eesti järjekindel epigrammatik. Ta arendas deklaratiivse otseütlemise asemel välja zanriomaselt vaimuterava ning kunstimõõtmeile vastava pilasalmi. Alle saavutas oma epigrammidega enamasti täistabamuse. Alle plahvatuslik temperament ja distsiplineerimatu anne ei kohanenud püsivamaks tööks, mistõttu ta värsside puhtvormiline külg pole viimistletult lihvitud. Pikematel 6 luuletustel puudub teinekord keskendatus, kuid alati korvavad vormilist krobelisust
sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide
,,Satiricon" (antiikromaan) ja selle keskne osa ,,Trimalchio pidusöök". Eksootiline ainestik, räägib põhjakihtide/tõusikute elust (seiklused, erootika, grotesk, satiir jne), oluline ajalooliste viidete pärast. Teemaks vabaks lastud orja seiklused Rooma riigis, rändas linnast linna, põgenes. Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta
harrastatud lugemisvaraks, avaldas tuntavat mõju kirjandusele. Renessansiaja teadlastele oli ta hästi tuntud. ,,Elulugude" alusel lõi Shakespeare oma rooma tragöödiad, ta oli ka Rousseau, Goethe ja Schilleri armastamatuid kirjanikke. Prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, samuti dekabristid nägid P kangelastes vabariiklike vooruste kehastusi. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Väljaspaistev epigrammatik, Kirjanduslik pärand koosneb 15 raamatust. Epigrammid menukad. Umbes 3 veerandit tavalises värsimõõdus (eleegiline distihhon), selle kõrval 11.silbiline värss ja kolijamb. Leidub ka trad. epigramme (hauakirjad, pühendused), kuid domineerib pilkeline sisu, mis määrabki ta loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta kirjandusküsimusi, polemiseerides arhaistidega ja ,,õpetatud" luule pooldajatega, pilgates andetuid kirjanikke