10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles Paavst Gregorius V (999) epitaaf: oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel 22. Ladina keele perioodid ja ladina keele esimesed kirjalikud mälestised 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina): Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks). 6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees)
Ladina keele püsimine - Hariduse, valitsemise, seaduste keel - Ilukirjanduse keel Ladina keel romaani keelte adstraaduba (leksika, morfoloogia, süntaks, ortograafia) Sõnapaarid samast etümonist pr. penser (mõtlema)- peser (kaaluma), detteur -déviteur (võlgnik= it. argento- ariento Ladina keele perioodid 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina): Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks). 6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem-riigimees)
Vanade Idamaade arhiivid. Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente. Erisus tekkis hiljem, sõltus säilitatavatest objektidest. Vanimateks arhiivideks loetakse raidkirju e. epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus.
annaabi.ee 
