mõistes, kuna näiteks ühes ja samas tahvlis leiame segamini nii karistusõiguse kui ka tsiviilõiguse norme. ALLIKA SÄTETE LAAD Sätetelt oli 12 tahvli seadused äärmiselt pedantsed ja sanktsioonidelt väga karmid. Sugukondlik võim ilmneb neis tugevana ja õiguslik otsus saab kõne alla tulla alles siis, kui pooltevaheline kokkulepe pole kuidagi õnnestunud. Legislatiivne vorm oma lihtsuses on puhas, grandioosne, peaaegu esteetiline: epigraafiline lühidus, käsud ja keelud absoluutsed, imperatiivsed isegi oma fakultatiivses vormis: partis secanto, familiam habento. ubi pacunt, orato; arceram ne sternito, si volet, plus dato; ja lõpuks pidulik sanktsioon objektiivseis ettekirjutustes: ita ius esto. Ajalooline tagapõhi Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 5. sajandi keskel eKr pärit 12 tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas
6 Allika adressaat Allika adressaadiks on kõik Rooma kodanikud kuna XII tahvli seadus oli eranditult kõigile Rooma linna elanikele kättesaadav ning seega kuulus ka täitmisele. Argumentatsiooni laad Sätetelt on kaheteistkümne tahvli seadused väga pedantsed. Oma sanktsioonide poolest on antud seadus üpris karm. Legislatiivne vorm on puhas: epigraafiline lühidus, absoluutsed käsud ja keelud, mis on imperatiivsed oma fakultatiivses vormis. 7 AJALOOLINE TAGAPÕHI Rooma ühiskonda on antiiksete kultuuride seas nimetatud õigusühiskonnaks. Nimetus õigustas ennast juba väga varajasest ajast, enne Rooma õigussüsteemi õitsengut. Viienda sajandi keskpaigast eKr pärit Kaheteistkümne tahvli seaduse arvukad fragmendid on ilmselt
Romaanide tegelased käivad sageli idamaades, Egiptuses või Etioopias, kuid neid maid põhjalikult ei kirjeldata. Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest). 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (23 joont)? 1. Kirjanduse koostis: kogu mitte-epigraafiline ladinakeelne kirjasõna, mitte vaid ilukirjandus (ka kõned, ajaloo - ja filosoofiateosed, teatmekirjandus, epistograafia). 2. Säilinud murdosa, palju vaid fragmentidena. 3.Suuline esitus, avatud suuremale hulgale publikule. 4.Kirjanduse loomine ,,jõudeajal" (otium, kr schol), ,,päristöö" (negotium) kõrvalt. 5.Seotus metseenlusega (1. saj eKr GaiusCilnius Maecenas> metseen) ja (kirjandus)poliitikaga. 95
annaabi.ee 
