pasunapuhuja”) Runnel kasutab antud kogumikus palju kordusi. Luuletuses “Silplaul” kordub mitmed korrad sõna ei ja või. Luuletuses “Jälle” kordub sõna jälle. Luuletuses “Ei saa” kordub sõna ütlemine erinevates vormides. Kõlakujundid Anafoori esineb suhteliselt palju. Näiteks luuletuse “Mõtisklus aegumatute argumentidega” algab esimeses salmis iga sõna K- tähega. Luuletuses “Ei saa” esineb ridade alguses täht E. Esineb ka epifoori ehk häälikute kordust luuleridade lõpus. Näiteks luuletuses “Ei saa” lõppeb iga rida A-tähega. Luuletuses “Pimedusest tulevad” esineb iga rea lõpus täht D. Riimi kasutab autor antud kogumikus pisteliselt. Mõned luuletused on riimis, mõned mitte. Põhiliselt esineb aabb ja abab riim. Näited: “taovad-kaovad” (naisriim) “süüdi-müüdi”(naisriim) “liidu-kiidu”(naisriim) Kokkuvõtteks
Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab iga rida ,,M" tähega. Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea lõpus. Näiteks sobiks sama luuletus ,,Sisendus", kus esimesed kaheksa rida lõppevad a-ga ja viimased neli d-ga Luuletuse analüüs ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas raamatu ,,Don Quijote", kus peategelane võitleb tuuleveskitega. Ma arvan, et tuuleveskitel on selles luuletuses sügavam tähendus kui lihsalt Cervantesega seostamine.
,,ookeani", mis toonitab, et armastuse jõud ei ole piiritletud ning see on otsatu. Esimene ja teine salm on oma ülesehituselt väga sarnased, olles mõlemad katräänid ning taotluslikult korduvad ka mõlema luulerea viimased värsid, ,,pilgutamata" ja ,,võpatamata". Kolmas stroof on esimesest ja teisest teistsugune, sest koosneb vaid ühest lausest ,,Armastus võidab kõik". Too luuletuse üheksas rida just kui võtab kokku esimese ja teise salmi ühe tabava lausega. Kareva kasutab epifoori sõna ,,kõik" puhul üheksandast kuni kaheteistkümnenda reani. Tegusõnad, mis nendes ridades kasutatud on ,,võidab", ,,mõistab", ,,usub" ja ,,andestab" mis on kõik iseloomulikud armastusele ning mis kujundavadki armastusest selle kõikvõimsa tunde, mis tõttu kasutas autor ka kordust sõnas ,,kõik". Autori toon kuni kaheteistkümnenda reani on äärmiselt armastust ülistav ning kindlameelne. Kolmeteistkümnendas reas toimub aga luuletuse toonis muutus. ,,Kõik on armastus , kuni